Me punastame siis kui me oleme närvis või kui meil on häbi, kui on väga palav või me teeme trenni, pärast seksi või pärast mõningate toitude ja jookide tarbimist.
Miks me punastame?
Dermatoloog Joshua Zeichner seletab portaalis You Beauty, miks see ikkagi nii on.
Mis iganes põhjusel me punastame, on seletus sellele alati sama: meie näonaha all olevad veresooned laienevad ning see võimaldab läbipääsu suuremale hulgale punastele verelibledele. Kuna näos olevad kapillaarid on nahapinnale väga lähedal, annavadki punased verelibled meie nahale koheselt õhetuse.
Punastamisel on oluline füsioloogiline roll siis kui keha temperatuur on kõrgem kui tavaliselt. Vasodilatatsioon ehk veresoonte laienemine toob rohkem verd nahapinna lähedale ning nii pääseb üleliigne kuumus meie kehast välja, jahutades nii verd kui ma meid ennast. (Külma ilmaga aga tõmbuvad veresooned kokku, et säilitada verevool meie tähtsaimatesse organitesse ning see ongi esmaseks põhjuseks, miks just käed ja jalad külmetavad.)
Kui me punastame emotsionaalsetel põhjusel, toimuvad kehas samad reaktsioonid, kuid siis pole punastamisel ühtegi füsioloogilist funktsiooni. Ebamugav olukord, näiteks kui keegi meid häbistab, aktiveerib sümpaatilise närvisüsteemi. Selle aktiveerimine annab veresoontele märku, et ka nemad peaksid laienema. Tagajärg: punane nägu. Mõned uurimused väidavad, et punastamine on seotud evolutsioonilise kohastumisega. Katsed näitavad, et inimesed annavad kergemini andeks ja usaldavad neid, kes häbi või kahetsust tundes punastavad.
Mõned inimesed punastavad ka teatud toitude või jookide tarbimise tagajärjel. Näiteks muutuvad paljud aasialased punaseks alkoholijoomise tagajärjel. Põhjuseks on see, et nende organismis on vähe alkoholi lõhustavat ensüümi. Punastamist kutsuvad sageli esile ka naatriumvesinikglutamaat (leidub näiteks lihatoodetes ja valmistoitudes) ja erinevad sulfiidid.