Eestlased peavad meeleldi pühi, eriti kui need pakuvad tööst vaba päeva, kuid ei mõtle palju pühade tähendusele. Kogunedes maausuliste esivanemate kombel jaanitule äärde, ei osata seal olemist sageli sisustada muu kui vorstide ja liha küpsetamise, valju muusika ning halvemal juhul purjutamisega.
Samas on meie ümber aasta imelisem ja rikkam aeg ning põleb püha lõke, mis ühendab meid väga paljude eelnenud ning loodetavasti ka tulevaste põlvedega. Ärge raisake ega nüristage seda aasta kallimat ööd. Pühitseme jaanituld rõõmsalt ja erksalt, edastab alkeemia.ee.
Et tule ääres oleks mõnus:
- koristage enne tulele minekut kodu, ehtige see kaskedega ning käige saunas;
- minge tule juurde võimalikult pikk maa jalgsi, ihult ja hingelt puhtana, see on justkui palverännak;
- igaüks peab võtma tule jaoks kaasa kasvõi raokese, iga pere peab tooma sööki ja jooki;
- tehke tuli võimaluse korral sinna, kus seda juba vanasti on tehtud;
- pange tulle üksnes puid ja muud puhast looduslikku ollust;
- jagage tulega raasuke kaasa võetud söögist-joogist;
- tuli ei salli purjus ega kurja inimest. Olge selle ääres rõõmsad, erksad ning sõbralikud;
- ärge risustage oma ja teiste püha lindilt tuleva muusikaga. Ajage juttu, kõnelege vanu lugusid ja pärimusi, laulge, mängige ning nautige selle imelise öö hääli, värve ja lõhnu.