D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse juhatuse liige Maiko Kalvet annab mõned lihtsad soovitused, kuidas tülisid naabritega vältida.
Kuidas tülisid naabritega vältida
Kõigepealt võib tülisid põhjustada naabrite ühine aed. Aia ehitamine ja loomine kahe kinnistu piirile on hea tava kohaselt olnud naabrite ühine väljaminek, sest pärast aia püstitamist krundi piirile on mõlemal naabril võrdne õigus sellele olenemata sellest, kes tegelikult aia eest maksis. Kohustust aga mõlemal investeerida ei ole. Aeda ehitades tuleks kindlasti naabriga läbi rääkida, millist aeda soovitakse rajada. Ühiselt peaks üle vaatama kruntidevahelised piiripunktid, et veenduda nende täpsuses ja õigsuses.
Veidi teine lugu on aga, kui teie ja naaberkrundi vahel on hekk, müür, peenar või kraav, sest siis on see mõlema naabri ühiskasutuses ning mõlemal naabril lasub piirirajatise hooldamise kohustus. Ka hoolduskulud on siinjuures võrdselt mõlema naabri kanda. Samuti ei tohi kahe krundi piiriks olevat hekki üks pool omavoliliselt maha võtta ning mõlemad krundiomanikud peavad selle korrashoiu eest hea seisma.
Kui aeda võib kujundada oma soovi ja maitse järgi, tuleb siiski meeles pidada, et oma valduste eest peab ka heaperemehelikult hoolt kandma. See tähendab, et kõik peab jääma oma krundi piiresse. Ükski naaber pole õnnelik, kui kõrvalkrundil vohav umbrohi tema iluaeda ohustab.
Tasub meeles pidada, et üle aia ulatuvaid puid ja põõsaid tuleb regulaarselt kärpida. Kui see jääb tegemata, võib naaber oma krundile ulatuvaid oksi maha lõigata või tema maale ulatuvatelt viljapuu okstelt saaki korjata.
Kui naaberaia lõkke suits ja tahm jõuavad naaberkruntidele, siis seadusega ja keskkonnakaitse nõuetega kooskõlas tehtud tulekolle on lubatud ning puudub alus selle keelamiseks. Samas kui tuvastatakse, et naaber suunab oma lõkke suitsu ja tahma naaberkrundi poole tahtlikult, on selline tegevus seadusest tulenevalt keelatud ning alus kaebuseks olemas. Küll on aga aasta ringi keelatud kulu põletamine.
Üheks tüli põhjuseks võib saada vali muusika või lärm naaberkrundilt. Sel juhul tuleks esmalt püüda ise naabreid korrale kutsuda. Kui see ei aita, tuleks pöörduda politsei poole, kes lärmajatega ise tegeleb. Omavalitsustes on öörahu ajaks määratletud ajavahemik kella 23–7 või 24–6, seega öörahu häirimisel rikutakse avalikku korda, mis on karistusseadustiku järgi karistatav.