«Peale lapse sündi tulid mehepoolsed sugulased katsikule nii, et ämm lihtsalt ütles, et laupäeval tulevad. Minu teada korraldavad tänapäeval siiski vanemad katsikuid. Mees ütles seda oma emale, aga tema vihastas ja lausus, et katsikutele tullaksegi ette teatamata. Mees on öelnud, et ta saab aru, et me peaksime omaette elama, aga ta kardab, et me ei tule rahadega toime. Ema juures on mugavam - ema ostab söögi ja maksab kommunaale. Lisaks ostab ämm oma pojale veel riidedki selga. Kas on võimalik sellises olukorras kuidagi rahulikku närvi säilitada? Raskemaks teeb olukorra ka see, et ise olen vaikse ja tagasihoidliku iseloomuga,» kirjutab lugeja.
Vastab psühholoog-pereterapeut Siiri Tõniste.
Olete kahtlemata keerulises olukorras - kuidas ämma juures elades ja tema toetust vastu võttes, selgemaid piire enda pere ja ämma vahel tõmmata. Aga oma pere heaolu nimel tuleb seda teha. Tundub, et vähemalt mehega olete selles osas ühte meelt. Enne, kui ämmaga tõsised kõnelused ette võtta, peaksite mehega omavahel selgeks rääkima, mida soovite saavutada. Kui palju ja millist abi te ämmalt ootate ja millist käitumist üldse ei aktsepteeri.
Emaga sel teemal kõnelemise peab ikka teie mees ette võtma või vähemalt seda vestlust juhtima. Lapse sünd noorperre tekitab vanavanemates tihti ebarealistlikke ootusi ning vahel ka tunnet, et nende abi on hädavajalik. Kõigest sellest, mida tegelikult vajate ja ootate, tuleks avameelselt rääkida. Enamasti saavad vanavanemad aru ja rahunevad ka ise. Ämma vihastamisi ei tuleks hinge võtta (kui te muidugi ise talle pahasti pole öelnud), temagi peab oma elus peale laste suurekssaamist uued tegevused ja eesmärgid leidma.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
/nginx/o/2012/02/13/954000t1h899b.jpg)