Suhtekoolitajad: välismaal töötav mees pole emotsioonitu «rahakott»

, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SA Väärtustades Elu esimees Kaia Kapsta.
SA Väärtustades Elu esimees Kaia Kapsta. Foto: Raigo Pajula

Tuhandete eestlaste töötamine välismaal paneb nende paarisuhted Eestis tõsiselt proovile. PREP-paarisuhtekoolitajate hinnangul vajab see ühiskonnas järjest sagedamini esinev suhtemall laiemat tähelepanu ja juhendamist, et osapooled saaksid paremini hakkama üksindustunde, stressi ja vastutuse jagamisega pere eest hoolitsemisel.

 «Statistikaameti andmetel töötas mullu välismaal ligi 25 000 Eesti püsielanikku, neist üle 60 protsendi Soomes,» rääkis PREP-paarisuhtekoolitaja Kaia Kapsta. «Kuigi selle kohta puudub kindel statistika, on teada, et välismaale lähevad tööd otsima enamasti noored mehed, kellest jääb Eestisse maha tüdruksõber, värske abikaasa või isegi väikesed lapsed,» räägib Kapsta. «On üsna kindel, et ühe osapoole pideval äraolekul tekivad lisaprobleemid,» rõhutab Kapsta, et toimiva paarisuhte hoidmine on keeruline isegi partnerite igapäevases koostöös.

Kapsta sõnul on avalikkuses rohkem juttu olnud naistest, kelle õlule jääb kodu ja laste eest hoolitsemise vastutus. Kuid raske on ka teisel osapoolel, kes peab välismaal toime tulema üksindustunde ja kahtlustega ning elama pikka aega tingimustes, mida just koduks nimetada ei saa.

 «Kahjuks on meie ühiskonnas levinud arvamus, et mehed on lihtsat pere «rahakott», kellel ei ole äraoleku suhtes erilisi emotsioone, kuid see ei ole nii,» märkis Kaia Kapsta. «Välismaale tööle minek on enamasti viimane õlekõrs, et võimaldada perele paremat äraelamist. Ühe stsenaariumi kohaselt on raske füüsiline töö ja 24/7 töökaaslastega koos viibimine mehele kurnavad. Ja kui sellele lisanduvad veel probleemid kodus, mis tuleb lahendada piiratud aja jooksul puhkamiseks mõeldud nädalavahetustel, siis on selge, et meestel ei ole lõpuks enam tahtmist koju tulla ega jõudu perele pühenduda. Ja naistel on seda kõike omakorda raske mõista.»

 PREP-paarisuhtekoolitaja Karmen Maikalu sõnul on kaugsuhtes tavaline, et osapooled ei suuda oma argumente ja probleeme üksnes telefoni või Skype’i teel selgeks rääkida ning arusaamatused on lihtsad tekkima. «Ilusaid koos veedetud hetki enam ühel hetkel juurde ei teki või ei osata neid ise tekitada, kuid just need on püsiva ja rahuldust pakkuva suhte aluseks,» selgitas Maikalu. Ta selgitab, et suhte ülekuumenemise ja lahkumineku vältimiseks, tuleks õppida konfliktiohtlike käitumismustrite asendamist ning leida viise, kuidas rahuldada läheduse vajadust ning tunda rõõmu koos olemisest. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles