Just seda – elas aasta aega ilma peeglisse vaatamata – tegi kehakuvandi ekspert Kjerstin Gruys.
Aasta aega ilma peeglisse vaatamata. On see võimalik?
15. juuni 2013, 16:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kjerstin, kes on lõpetamas oma doktoriõpinguid Los Angeles asuvas California ülikoolis, suutis veeta aasta aega ilma peeglisse vaatamata. Seda tegi ta põhjusel, et tema välimus oli saanud talle kinnisideeks, kirjutab ajakiri Women’s Health.
«See juhtus natuke aega enne mu pulmi. Pärast seda kui ma olin omale imeilusa pulmakleidi leidnud, ma mõistsin, et ma muretsen üksnes selle pärast, et mul oleks ilus keha. See hakkas juba olulisel määral mu enesehinnangut mõjutama,» sõnab Kjerstin.
Kuna ta oli keskkooli ajal kannatanud toitumishäirete all, mõistis ta, et asi hakkab muutuma ohtlikuks. Ta mõtles: «Minu elu eesmärgiks ei ole päevad läbi oma välimusest mõelda – miks ma seda küll siis teen? Peegliteta elamine aitaks mul sellest üle saada ning keskenduda asjadele, mis on tõeliselt tähtsad.»
Nii lõpetaski ta peeglitesse vaatamisse. Reeglid olid lihtsad: aasta otsa ei tohtinud ta vaadata enda peegeldust ei peeglist ega üheltki peegelduvalt pinnalt ning lisaks ei tohtinud ta vaadata ka endast tehtud pilte. Ja reeglid kehtisid isegi ta pulmapäeval!
«Põhimõtteliselt pidin ma terve oma elu ümber õppima,» sõnab ekspert. «Sa ei mõtlegi sellele, kuidas peegelpinnad on igal pool. Ma pidin õppima end ilma peeglita valmis sättida ning vältima poeaknaid ja külas käies sõprade peegleid.»
Kuid vaatamata kogu pulmadega seonduvale tundis Kjerstin aasta jooksul siiski suurt kergendust. «Ma leidsin endas mingisuguse rahu ja tasakaalu. Ma ei pidanud mõtlema enda välimusele ja sain nautida meie pulma, elada oma elu ja keskenduda elus tähtsale. Lisaks ma teadsin, et mu sõbrad ütlevad mulle kui mul midagi väga suurt hammaste vahel on,» naerab ta.
Kuidas aga oli end esimest korda pärast aastat peeglist vaadata? «Mu sõbrad ja perekond katsid peegli väikeste märkmepaberitega, millest igaüks ütles minu kohta midagi positiivset. Kui ma need peeglilt eemaldasin, märkasin ma oma vigade asemel värve – roosasid põski, valged hambaid ja heledaid juukseid. Mu sõprade ja perekonna seal viibimine tuletas mulle veel kord meelde, mis on tegelikult tähtis,» meenutab ekspert.
Oma mälestused peeglivabast aastast pani ta kirja raamatusse «Mirror, Mirror Off the Wall.» Olles ise kehakuvandi ekspert, on Kjerstin tõestuseks, et isegi temasugustel võib enesekindluse ja kehakuvandiga probleeme olla. Samas on ta tõestuseks ka sellest, et peeglid ja meie välimus ei ole elus kõige tähtsamad.