Pulmatraditsioone on palju. Kuid kust need küll oma alguse on saanud?
Pruudikimp varjas pruudi halba kehalõhna ja teiste pulmatraditsioonide tekkelood
14. juuni 2013, 14:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toome teieni kuue pulmadega seotud traditsiooni huvitava algusloo. Miskipärast pole üski neist traditsioonidest nii romantiline kui tänapäeval tundub.
Üle ukseläve kandmine
Pruudi üle ukseläve kandmise traditsioon pärineb ajast, mil inimröövid olid laialdaselt levinud ning pruudi üle läve kandmine sümboliseeris pruudi varastamist tema perekonnalt ja peigmehe elu osaks saamist, kirjutab The Stir.
Sukapaela viskamine
Sukapaela viskamise traditsioon pärineb keskaegselt Inglismaalt ja Prantsusmaalt. Külalistel oli kombeks minna pruutpaarikambrisse ning otsida pruudi sukkadelt märki, et abielu on «kinnitatud». Prantsusmaal oli külalistel kombeks ka pruuti taga ajada, et rebida tükike tema kleidist, mis pidi tooma head õnne. Mingil hetkel hakkasid pruudid rahu säilitamiseks külaliste sekka sukapaela viskama.
Pruudikimbu kandmine
15. sajandil abiellusid enamik inimesi juunis, kuna tavaliselt pesti end maikuus ning vaid kuu hiljem ei lõhnanud keha veel eriti halvasti...Maikuus ei saadud aga abielluda sellepärast, et pulmade planeerimine võttis umbes kuu. Kuid võimalike ebameeldivate lõhnade peletamiseks kandsid pruudid igaks juhuks siiski veel ka lillekimpu.
Isamehe valimine
Ajaloos ei valitud isameest üksnes selleks, et oma parimat sõpra meeles pidada. See traditsioon pärineb Germaani hõimudelt ja sellel oli väga praktiline põhjus: vajadusel pidi isamees väevõimuga vastumeelse pruudi pulma tassima. Tseremoonia ajal seisis isamees peigmehe kõrval sellepärast, et ohu (kelleks võis olla näiteks pruudi vihane perekonnaliige) tekkimisel peigmeest kaitsta.
Loori kandmine
Loori ei kantud ajaloos moe pärast. Aegade hämaruses kandsid pruudid loori selleks, et nad oleksid kurjade vaimude eest kaitstud. Roomlaste pruudid kandsid vaimude eemale hoidmiseks näiteks tulevärvi loori. Religioossetes traditsioonides sümboliseeris loor ka malbust ja kättesaadamatust.
Pulmatort
Kui tänapäeval sümboliseerib pulmatort ja selle pruudi ja peigmehe poolt koos lahti lõikamine suhte tugevaid aluseid, siis kunagi see nii ei olnud. See traditsioon tuleneb pruudi pea kohal leiva pudistamisest. Peigmees sõi pulmas leiba ning osa leivast tõstis ta pruudi pea kohale ja hakkas seda seal pudistama – et pruut ikka oma alamat positsiooni teaks. Külalised haarasid seejärel leivapalukeste järele, sest need pidid tooma head õnne.