Oma emotsioonide juhtimine on väga oluline, et kasvataksime lapsi nii, nagu meile meeldib.
Kui tahad muuta oma last, muuda kõigepealt iseennast
12. juuni 2013, 18:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lapsevanematena teame, et vastutame selle eest, et lapse füüsilised vajadused oleks rahuldatud: tal oleks toitu, peavari ja kaitse. Kuuleme tihti, et head lapsevanemad armastavad oma lapsi tingimusteta, kuid teame ka seda, et vanemad ei tunne alati armastuse tunnet, kirjutab Psychology Today.
Sellisel juhul oleme justkui üksi jäetud ning peame ise välja mõtlema, kuidas armastuse tunnet taastada lapsekasvatamise igapäevaste tõusude ja mõõnadega tegelemiseks.
Emotsioonide muutmine, et saaksime viha asemel lastele pakkuda armastavat tuge, on väga oluline oskus hea lapsekasvatamise juures. Kuid see pole hea vaid meie lastele - selline sisemine endaga töötamine aitab ka meil endil oma täieliku potentsiaali raames kasvada.
Kas see on keeruline? Jah, see on tõenäoliselt kõige keerulisem asi, mida lapsevanemal teha tuleb. Kuid see on vägagi võimalik. Siin on väike saladus: kui lased endal erinevaid tundeid kogeda, siis need hajuvad. Kui koged oma emotsioone - hingad sisse ja tunned, kuid ei käitu vastavalt - pühid negatiivsed tunded minema ja asemele tuleb armastus.
Mis saab aga vihast? See on vaid kaitsereaktsioon hirmule, valule ja leinale. Kui lased endal tunda haavatavamaid tundeid oma viha all, siis kaovad ka vihaga seonduvad emotsioonid.
Sellise käitumise puhul võib isegi väita, et hirm, valu ja lein muutuvad armastuseks, sest loome armastust seal, kus seda enne polnud. Meie süda muutub suuremaks ning me kasvame nii inimeste kui lapsevanematena.
Kas see tähendab, et me ei tegele otseselt sellega, mis meid lapse juures häirib? Ei. Veelgi enam - me suudame oma elu tõhusamalt muuta selliseks, nagu meile meeldib, luues juurde rõõmu, õnne ja armastavat sidet oma lapsega.
Mis siis, kui laps on aga lõksu jäänud edasiliikumist takistavasse mustrisse ja vajab tõeliselt abi, et muutuda? Meie oma emotsioonide juhtimine tuleb siinkohal appi.
Miks? Siin on mõned põhjused:
Lapsed õpivad tunnete juhtimist vanematelt. Kui võtame kakle-või-põgene hoiaku, siis seda teevad ka lapsed. Kui suudame jääda rahulikuks, siis näeb laps, et tegemist pole kriitilise olukorraga ja rahuneb ka ise.
Emotsionaalne turvalisus, mille oma lastele loome, on täpselt see, mis võimaldab neil terveks saada, kasvada ja õitseda. Nagu täiskasvanud, tahavad ka lapsed tunda õnnetunnet, kuid mõnikord saavad hirm ja viha neist võitu. Meie rahu annab lapsele tagasitee armastava sideme juurde.
Kui loome lastele rahuliku keskkonna, siis nad tunnevad end piisavalt kindlalt, et kogeda oma tundeid, mille abil saavad suuremad emotsioonid hajuda. Lapsed õpivad, et tunded kuuluvad inimeseks olemise juurde ning neid ei tule karta või nende ajel käituda.
Lapsed on tundlikud baromeetrid meie tujudele ja pingetele. Kui meil on mõni lahendamata probleem, võime kindlad olla, et lapsed võtavad alateadlikult selle omaks ja käituvad vastavalt. Seega üsna sageli kui tegeleme oma probleemidega, võime märgata, et ka lapse käitumine muutub.
Kui käitume teisiti, teeb sama ka laps. Pea meeles, et lapse teod + sinu reaktsioon on see, mis tulemusi toovad.
Oma tunnete juhtimine on terve elu kestev protsess. Pane oma tundeid ja tujusid tähele. Hinga läbi nende, kuid ära võta midagi ette enne, kui oled rahunenud. Iga kord, kui nii käitud, uuendad justkui oma aju... Ja lood tulevikus käitumise jaoks uusi mustreid.