Kaunis, imearmas, mõnus...

Kestavad põlvest põlve: linasest ja puuvillalõngast beebitekid Uneingel. Foto: Juta Kübarsepp

Kaubamärgi Ellu Sallid uusimat mudelit, linasest ja puuvillalõngast kootud beebitekki Uneingel võiks kiitma jäädagi.

Pika paid väärib ka Ellu Sallide looja Helen Vaks, kes mõni aasta tagasi meeste tantsupeo proovi vaadates märkas, kuidas tantsijad pärast etteastet jopedesse pugesid. Talle meenus, et meie esivanemad võtsid jaheduse peletamiseks õlale sõba. Nii tekkiski aastaid tekstiilitööstuses tegutsenud naisel idee hakata esiemade kombel valmistama rahvuslike mustritega ilmestatud suurrätte, salle ja (päeva)tekke.

«Eesti naised kandsid õlakatteid juba iidsetel aegadel, üleviskerätt ehk sõba võeti kirstust välja ikka pidupäevadel,» räägib Vaks. «Meisterlikult kootud suurrätte hoiti hoolega ja pärandati põlvest põlve, nagu ka sõba kudumise oskust. Mustrites talletati rahva tunded, unistused ja soovid, need tikiti ja kooti kokku justkui loitsud, uskudes, et vägi kaitseb kandjat.

Sellised mustrid on stiliseerituna jäädvustatud  ka Ellu Sallides, sest niiviisi soovin vanu traditsioone ellu äratada ning sõbadesse kootud imeliste, kirevate ja rikkalike mustrite ilu tutvustada.»

Ellu Sallide värskeim mudel – beebitekk Uneingel –  sündis Helen Vaksa ja kunstnik Epp-Maria Kokamäe koostöös. Lääne-Eesti mustritest inspireeritud lilledega ääristatud teki keskmes on Kokamäe maalitud ingel.

Beebitekk sobib nii voodikatteks, päevatekiks kui ka seinavaibaks. Ja kes oskab vaadata, näeb sellel omajagu tähenduslikke märke.

«Muiste armastasid eesti naised sümboolikat, geomeetriat, taime- ja figuraalmotiive,» selgitab Vaks. «Eri kujunditega anti edasi sõnumeid, soove ja unistusi. Usuti, et nii tekib kandjat kaitsev vägi. 19. sajandi kaunistused, mis lihtsustatud kujul segunesid õnnetoovate ja kaitsemaagiliste motiividega, ühtisid rahva mõttemaailma, usu, ebausu, tõrje- ja õnnistusmaagiaga ning kandsid endas meie esivanemate esteetilisi elamusi.»