Vaata, milliste soostereotüüpidega oled ise kokku puutunud?

Linda Pärn
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaader sotsiaalministeeriumi kampaania "Sooline stereotüüp" klipist "Intervjuu Mari-Liisiga".
Kaader sotsiaalministeeriumi kampaania "Sooline stereotüüp" klipist "Intervjuu Mari-Liisiga". Foto: Kuvatõmmis

Sotsiaalministeeriumi uue teavituskampaania raames on valminud videoklipid soolistest stereotüüpidest, millega me paratamatult sageli kokku puutume. Teavituskampaania eesmärk on tõsta eelkõige Eesti elanikkonna ja eriti noorte teadlikkust soolistest stereotüüpidest ja soolisest ebavõrdsusest.

Kampaania eesmärk on soodustada ühiskonnas mõistmist, et poiste ja tüdrukute, meeste ja naiste terviklikuks arenguks ning eneseteostuseks on vaja senisest mitmekesisemate naiselikkuse ja mehelikkuse vormide märkamist, respekteerimist ja arendamist.

Kampaania eesmärk on panna inimesi soolist ebavõrdusust märkama, seda oma elus ära tundma, ühiskonnas esinevatesse soolise ebavõrdsuse ilmingutesse kriitiliselt suhtuma ning soodustama stereotüübivabamat suhtumist naiste ja meeste rollidesse.

Igal mehel ja naisel, poisil ja tüdrukul on võrdselt õigus vabale eneseteostusele nii avalikus kui ka erasfääris. Ühiskonna arengu seisukohast on jätkusuutmatu piirata või suunata inimeste tegevust ühiskonnas ainult nende bioloogilisest soost lähtudes. Sooliste stereotüüpide kadudes oleks seega võimalik naistel ja meestel ühiskonnas vabamalt, loomingulisemalt, tervemalt ja mõnusamalt elada.

Kampaania eesmärk on soodustada ühiskonnas arusaamist, et:

  • sooline ebavõrdsus on probleem, mis puudutab igaüht, tuues nii naistele, meestele kui ka tervele ühiskonnale kaasa negatiivseid tagajärgi:

hariduselus on põhiprobleemideks tüdrukute ja poiste traditsioonilised haridusvalikud, mis kinnistavad nn tüdrukute ja poiste erialasid ning loovad soodsa pinnase tööturu sooliseks segregatsiooniks,

tööelus on põhiprobleemideks naiste ja meeste koondumine eri ametialadele (n-ö naiste- ja meestetöödele) ning suur erinevus naiste ja meeste keskmistes palkades (sooline palgalõhe on Eestis 27,3 protsenti),

töö-, pere- ja eraelu ühitamises ilmneb sooline ebavõrdsus eelkõige naiste ja meeste tasakaalustamata osaluses lastekasvatuse, hoolduskoormuse ja kodutööde jagamisel;

  • naiseks ja meheks sündimine ei tähenda seda, et sünnihetkel on inimestele kaasa antud ka ettemääratud sool põhinevad käitumisjuhised. Soorollid kujunevad välja ühiskonnas ning on dünaamilised ja ajas muutuvad. Jäikade traditsiooniliste soorollide asemel peaksime tähelepanu pöörama rollide ja huvide paljususele, mis võimaldavad tüdrukutel ja poistel, naistel ja meestel end vabamalt teostada;
  • kuna mehi ja naisi on ühiskonnas enam-vähem võrdselt, peaksid mõlema soo esindajad olema kaasatud kõikidesse eluvaldkondadesse, et saavutada mõistlik tasakaal. Mõlema soo osalusel sünnivad kvaliteetsemad otsused, mis arvestavad ühiskonna eri rühmade kogemusi, vajadusi ja huvisid.

Vaata videoid!

1. Palgalõhe

2. Kassa

3. Aiapidu

4. Intervjuu Mari-Liisiga

5. Intervjuu naisjuhiga

6. Intervjuu emaga

7. Juhatuse koosolek

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles