/nginx/o/2013/06/06/1810000t1hf6e9.jpg)
Seoses näitleja Michael Douglase väitega, et tema kõrivähi põhjustas oraalseks, selgitab seksi teemal koolitusi pidav Justin Hancock The Telegraphis, kui riskantne võib oraalseks olla.
Kui riskantne on oraalseks?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On raske täpselt öelda, kuivõrd riskantne on oraalseks, sest reeglina praktiseerivad oraalseksi tegijad ka teist tüüpi seksi, mis suurendab erinevatesse haigustesse nakatumise riski. Oraalseksi puhul on sugulisel teel levivatesse haigustesse nakatumise võimalus väiksem kui näiteks tavalise kaitsevahendita seksi puhul.
Oraalseksi riskantsus sõltub sellest, millise oraalseksiga on tegemist - kas asi puudutab vaid peenist, munandeid, kliitorit, vagiinat või pärakut - ja kas ollakse oraalseksi tegija või saaja rollis.
Inimese papilloomviirus, millesse väidetavalt Michael Douglas nakatus ning mis tekitas tema kõrivähi, levib kaitsevahendita oraalseksi kaudu, kuid samuti levivad ka klamüüdia, gonorröa, süüfilis, herpesviirus ja hepatiit. Ka HIV võib levida oraalseksi kaudu, kuid see risk on väga madal.
Mõned eelpool mainitud haigustest on probleemsemad kui teised. Näiteks herpesviirus võib levida oraalseksi kaudu, kuid sellega ei pruugi kaasneda tüsistusi või kui neid esineb, siis mitte väga pika perioodi vältel.
Kindlasti tuleb meeles pidada ka seda, et sugulisel teel levivaid haiguseid on võimalik saada vaid neilt inimestelt, kes on eelnevalt haigusesse nakatunud. Ometi pole alati lihtne kindlaks teha, kas oled nakatunud või mitte, sest paljudel sugulisel teel levivatest haigustest puuduvad sümptomid või on need väga nõrgad ning mööduvad märkamatult.
Kõige kindlam on suguhaigustesse nakatumist kindlaks teha testimise teel. Pöördudes arsti poole tuleb vastata tervele reale küsimustele, mille põhjal oskab arst kindlaks teha, millistesse haigustesse nakatumist tuleks testida. Arstile tasuks kindlasti ausalt ära rääkida, millise seksiga olete tegelenud. Mõnikord võib arst kontrollida ka suud või kurku, kui inimene kurdab sümptomite üle, mis esinevad neis piirkondades.
Oraalseksi on võimalik turvalisemaks muuta kasutades kondoomi, kuid paljud inimesed eelistavad seda mitte teha ning ei nakatu suguhaigustesse või ei taipa, et on nakatunud. Immuunsussüsteem saab kenasti hakkama enamike inimese papilloomviiruse vormidega ning suurem osa neist vormidest mööduvad ilma sümptomite esinemiseta.
Papilloomviiruse ja kõrivähi vahelise seose kohta on tänapäeval veel suhteliselt vähe teada, kuid võib väita, et alkoholi tarbimine ja suitsetamine on samuti riskitegurid, mis koos herpesviirusesse nakatumisega võivad olulist rolli omada.
Peame oma seksuaaltervisesse mõistlikult suhtuma ja muutma seksi võimalikult ohutuks. Samas tuleb aga aktsepteerida asjaolu, et kõiki riske pole võimalik kõrvaldada.