/nginx/o/2013/06/04/1806148t1h91d0.jpg)
Laps ei ole väike täiskasvanu. Kümme aastat rannavalves töötanud medõe haridust omandav G4Si rannavalvur Aleksander Suits paneb «Julged hoolida» lehel lapsevanematele südamele, et laps on küll anatoomiliselt täiskasvanuga väga sarnane, kuid tal on siiski teistsugune füsioloogia.
«Sellest tulevalt tuleb rannas arvestada, et ta keha jahtub kergemini, tema hingamisteede ehitus on teistsugune, seega on ka lämbumisoht suurem,» räägib Suits.
Ära lase last kunagi üksinda vette! Rannavalvurid hoiatavad, et lapsevanemad ei laseks kunagi last üksinda vette mängima. Isegi kui arvate, et olete «kohe siinsamas lähedal» või «ta on koos teistega». Rannavalvuritel on liiga palju näiteid tuua nendest hätta sattunud lastest, kelle vanemad sedasi arvasid. Ei tohi unustada, et laps ei ole täiskasvanu ning tal pole vajalikke teadmisi ja kogemusi, et ohtu märgata.
Lapsele on sobiv nabakõrgune vesi. Üle naba vette ei tohi last jätta ka siis, kui oled ise rannas. Vanemad võiks kehtestada reegi, et nabast kõrgemas vees ei supelda.
Märgista oma laps! Nii hoolikas kui sa ka poleks, kõiki juhtumisi ei saa vältida. Seepärast on hea, kui oled oma lapse märgistanud andmetega, mille abil sinuga ühendust saab. Kõik G4Si rannavalvurid jagavad soovijatele lahkesti (tasuta) veekindlaid käepaelu, kuhu saab kirja panna kandja nime ning lähedaste kontaktandmed. Käepaelaga saab mängida, ujuda ja kõike muud teha, kartmata, et see ära kaob. Hiljem kodus saab käepaelast lahti kääride abil.
Rannavalve ei ole lapsehoidja. Kuigi rannavalve on alati valmis oma teadmiste ja võimaluste piires jagama nii nõu kui abi kõikidele rannas viibijatele, ei ole siiski tegemist inimestega, kes jõuaksid või peaksid valvama kõiki rannas hullavaid lapsi. Selleks on ikkagi vanemad.
G4Si rannavalvuril Hedi Jaanusel on näide sellest, kuidas purjus isaga rannas olnud 3-4aastane tüdruk mängis tunde üksinda rannas, sh käis ujumas, kuni huuled juba sinised – siis jäi tüdruk inimestele silma ning nad andsid temast rannavalvele teada.