Mõte – nähtamatu magnet

Foto: SCANPIX

Sa mõtled keskmiselt 60 000–80 000 mõtet päevas, mõtete sisekõne määrab su elu loo. Kuid kas sa kontrollid oma mõtteid või kontrollivad nemad sind? Ajakiri ÜKS otsib vastust, et saaksid hõlpsamalt oma elu kujundada ja unistusi täita.

Kindlasti oled elus kogenud, et mõeldes ühe inimese peale ta kas helistab või astub juhuslikult tänaval ligi. Selline kokkulangemine tundub nii loomulik olevat, et tavaliselt ei pöörata sellele suuremat tähelepanu. Vahel on muidugi sootuks vastupidi – kui on kange soov mõnda inimest näha ning mõtled ta peale nii tugevalt, et pea huugab, jääb oodatav ometi tabamatuks.

Mis siis toimub meie mõtetega, et vahel oleme nagu nähtamatud magnetid ning vahel mitte?

Kvantfüüsikas öeldakse, et meie mõtetel on magnetiline võime elusündmusi esile kutsuda. Kõik, millele me oma mõtetes keskendume, saab jõudu juurde ning sel on kalduvus elus esile tulla. Kõigel, millele me elus tähelepanu ei pööra, ei ole kalduvust ka meie ellu tulla.

Mõte + emotsioon + praktiline tegevus = tulevased elusündmused

Meil kõigil on võime kasutada oma mõtete jõudu. Teeme seda kas teadlikult või alateadlikult. Oma mõtetega loome võimalike elusündmuste eskiisi ning emotsionaalse energiaga käivitame protsessi. Nii anname võimaluse sündmusel realiseeruda. Kui teadlikult oma mõtteid juhtida, siis on kergem oma elu kujundada ja unistusi täita.

Vahel täitub mõni soov ruttu, mõne teise soovi täitumine läheb aga väga aeglaselt. Vahel hoopis soovid muutuvad ning on hea meel, et soov ei täitunud. Kui inimese mõtted ja tunded on muutlikud, siis on ka soovide realiseerumine kaootiline.

Soovide täitumine eeldab, et mõtted on selged ja püsivad ning soovituga kaasnevad intensiivsed positiivsed tunded. Loomulikult aitab tegutsemine soovide teostamisele kaasa, sest me elame ju materiaalses maailmas.

Selle elavaks näiteks on Marika (23), kes soovis Saksamaale arhitektuuri õppima minna, mis aga majanduslikult tundus raske ettevõtmisena. Ka saksa keelega polnud noor naine sina peal. Niisiis sõitis ta alustuseks Saksamaale lihtsalt kooliga tutvuma ning kujutas ette, kuidas ta seal iga päev õpib ja jooniseid teeb. Marika uitas kooli ümbruses ja tunnetas, mismoodi on elada selles suures linnas ja õppida oma unistuste eriala. Kõik see tekitas temas rõõmsat elevust. Paari päeva pärast sai naine teada, et algavad nädalased ettevalmistuskursused ning need on tasuta. Loomulikult otsustas Marika osaleda. Kursusel tutvus ta ühe noormehega, kes töötas sisustusfirmas, kuhu parajasti assistenti otsiti. Marika otsustas minna vestlusele ning kuna juhatajale tema asjalik olek meeldis, kutsutigi ta tööle. Marikale tundus, et üks samm viib teiseni ning uue töökoha palk võimaldas tal Saksamaale elama jääda. Selle toreda noormehega, keda ta kursustel kohtas, hakkas ta vaba aega veetma ning saksa keel jäi justkui iseenesest külge. Armumine teeb imet! Nüüd tuli veel oma tulud ja kulud üle vaadata ning arhitektuurieriala eksamid ära teha. Kuna Marika oli selles tugev, sai ta suurema vaevata sisse. Nii teostus Marika unistus õppida oma lemmikeriala.

Kuidas kujundada elu?

Oma elu juhtimine ja soovide teostamine algab prioriteetide paikapanemisega. Kui väärtushinnangud on selged, on kergem oma visioone ellu rakendada. Mõtted on siis kooskõlas meie kõrgema olemusega.

Oma elu teadlikul kujundamisel on viis olulist sammu, millele tuleb erilist tähelepanu pöörata.

1. Selge visiooni loomine ja positiivne sõnastamine

Oluline on enda jaoks paika panna, mida sa üldse tahad. Mida konkreetsem ja lihtsam on visiooni sõnastus, seda kergem on oma alateadvuse jõudu kaasata loomise protsessis. Universum vastab su mõtetele!

Sõnastatud visiooni on kasulik endale ette kujutada. Kasuks tuleb, kui kujutluspilt on kirgas, ruumiline ning, kui oled eriti loov, võid oma eesmärgi teostumist suisa filmina vaadata. Kui vaatad oma eesmärgi teostumisest pilte või filmi, siis aktiveerid oma parema ajupoolkera, mis annab võime saavutada eesmärke ka väljaspool tavaloogikat. Loogiliselt mõeldes (vasakut ajupoolkera kasutades) saavutad oma eesmärke samm-sammult. Aktiveerides parema ajupoolkera, jõuad oma eesmärkidele aga näiliselt ilma loogiliste seosteta. Ometi asjad toimivad ning unelmad täituvad.

Psühholoogias on täheldatud, et kui unistatakse, siis meie aju elektromagnetilised lained on 8–13 hertsi ehk domineerivad alfalained. Sel puhul on loov alateadlik jõud kõige suurem. Kui unistada meditatiivses seisundis, siis muutuvad ajulained veel madalamaks, 4–8 hertsi ehk dominantsed on teetalained. Sellisel meditatiivsel unistamisel võib kontsentratsioon kaduda ning inimene jääb lihtsalt tukkuma, kuid alateadlikult läheb ta unistustest sujuvalt üle unenägude maailma. Unenäod võivad aga olla hoopis teise tasandi reaalsus. Delta ajulainete puhul on inimene lihtsalt sügavas, unenägudeta unes. Kui olla igapäevatoimingutes aktiivne, siis domineerivad ajus beeta 1 ja beeta 2 ajulained ning inimesel on kerge tegutseda ja oma unistusi verbaalselt väljendada.

Aju elektromagnetiliste lainete tabel:

DELTA	TEETA	ALFA	BEETA -1	BEETA-2
0,5–4 Hz	4–8 Hz	8–13 Hz	13–20 Hz	20–36 Hz
Ellujäämine	Emotsioon	Teadvuslikkus	Kontsentratsioon	Pinge
Uni Kooma	Transs Uned Tunded	Teadlikkus Loovus Integratsioon	Mõtlemine Taju Tunnetus	Stress Ärevus Ekstaas

2. Oma emotsioonidest teadlik olemine ja emotsioonidega arvestamine

Emotsioonid annavad meile sõnumeid, kas me ikka oleme õigel teel. Kui oleme oma laiema vaimse arenguplaaniga kooskõlas, siis tunneme rõõmu. Kui head emotsioonid kaovad ning asemele tuleb kehv meeleolu, siis tuleb vaadata, mis on juhtunud. Äkki oleme teel kuhugi, kuhu me tegelikult minna ei taha. Oma emotsioone pole mõtet tühiseks pidada, sest sügavam olemus räägib meiega just emotsioonide keeles. Positiivsete emotsioonidega saame luua positiivsemat tulevikku.

3. Avar suhtumine oma visiooni – lahtilaskmine kinnisideedest

Et visioonid saaksid teostuda, tuleb olla paindlik. Me ei pruugi teada, kuidas täpselt lookleb tee eesmärkide realiseerumiseni. Samuti ei pruugi me ette näha kõiki neid olukordi ja inimesi, kes aitavad meid visioonide teostumisel. Teeme paljudega neist koostööd, mõned neist on meie valitud, mõned lihtsalt tulevad vajalikul hetkel meie maailma. Kui kramplikult oma plaanidest kinni hoiame, jõuab «kramp» energiasse ning me takerdume. Seega on oluline universumi ja sisetunde usaldamine – laseme lahti jäikadest arusaamadest ning suhtume loovalt teelolemisse. Elu on niikuinii protsess, kulgemine. Oluline on oma mõtted vabastada ka hinnangutest teistele inimestele. Me ju ei tea, milline on teiste eluplaan ning mida nad on tulnud oma elus kogema – saame teisi inimesi ainult armastada.

4. Aktiivne tegutsemine soovitu saamiseks

Kuna elame materiaalses maailmas, on oluline tegutsemine. Selleta võivad visioonid jäädagi kauniks unistuseks, millest on hea kuuvalgel mõtiskleda. Tegutsemine toob aga visioonid reaalsusesse. Universum ja teised inimesed saavad meiega siis koostööd teha, kui me ennast reaalselt liigutame. Vahel on meie sooritus väike ning tundub, et ime on sündinud, vahel jälle tuleb kõvasti pingutada, et visioon teostuks.

5. Tulemuste vastuvõtmine ja tänu

Tulemused tulevad, kuhu nad ikka jäävad. Kui oleme visioonide teostumise protsessi läbi teinud, siis oleme isiksusena kasvanud. Eelkõige oleme õppinud oma mõtteid jälgima ja suunama, sest kõik saab alguse mõtlemisest. Tänu kõige eest, mis meil on, aitab hoida meid energeetiliselt positiivses võnkes ning elu pakub rohkem rahuldust. Tänutunne on ka tagasiside universumile ja inimestele – et me oleme märganud seda head, mis meie elus on.

Miks visioonid alati ei teostu?

1. Enne siia ellu sündimist kujundame koos kaitseingliga laias laastus oma elu stsenaariumi. Selles on sündmused ja kogemused, mida soovime läbi elada. See on nagu õhkõrn raamistik sellest, mis meie elus hakkab toimuma. Väljaspool seda raamistikku on raske midagi luua, kuna see läheks meie eluplaanist kõrvale. Kui meie visioonid ei ole kooskõlas enne meie sündimist paika pandud elustsenaariumiga, siis on neid raske teostada.

2. Kui meie visioonides on reaalsustaju nõrk ning me ei arvesta piisavalt materiaalse maailma seadustega, siis on visioonide täitumine raskendatud. Näiteks kui inimene tahab saada heaks klaverimängijaks, siis pole ainult ilusa tiibklaveri ettekujutamisest kasu – tuleb klaverimängu ka õppida ning arvestada seejuures oma muusikalise võimekusega. See kõik nõuab aega ja tööd.

3. Vahel on universumil hoopis midagi paremat meile varuks ning et see parem meieni jõuaks, jäävad eelnevad võimalused teostumata. Näiteks üks naine käis töövestlustel ning teda ei valitud. Alles siis, kui ta läks töövestlusele firmasse, mis oli tema visioonidega hoopis paremas kooskõlas, valiti ta tööle. Kui ta oleks ka enne konkursi läbinud ning  siis tööle saanud, poleks ta oma unistuste töökohta jõudnudki.

4. Kui meie visioonid on lähedaste inimestega või ühiskonnaga vastuolus, siis on nende teostumine raskendatud. Näiteks tahab naine kooselu, aga mees soovib vaba olla ja külalisabielus elada – sel juhul vähemalt ühe inimese visioon ei teostu. Visioonid ja nende teostus saavad olla seotud eelkõige isiku endaga.

Inimesena ei näe me oma elustsenaariumi tervikpilti. Küll aga saame positiivselt, paindlikult ja loovalt suhtuda oma elus toimuvatesse sündmustesse. Saame teha plaanid ning kaasinimeste ja universumiga kooskõlas neid teostada.

Mõttest reaalsuseks

Marge (31): Tahtsin töökohta vahetada ning olin mõelnud administraatori ameti peale. Mulle meeldib asju ajada ja inimestega suhelda. Olin ka eelnevalt olnud lühikest aega administraator. Samas kartsin oma praegusest töökohast lahkuda. No unistasin siis oma uuest töökohast, vaatasin ringi ka interneti töökuulutuste portaalis ning käisin mõnel tööintervjuul. Esialgu mind kahjuks ei valitud. Siis ühel päeval läksin massaazi – enne mind oli seal üks jõuline naine, kes rääkis häälekalt oma tööst ja sellest, et tema firma otsib ettevõtlikku administraatorit. Ütlesin spontaanselt, et mina olen ettevõtlik administraator ning tulen heameelega teile tööle. Selle spontaanse hetke peale hakkasime mõlemad naerma. Meil oli hea klapp esimesest hetkest. Hiljem rääkis ta, et oli mitu nädalat selle mõttega ringi käinud ning juhuslikult ütles selle idee keset salongi minu juuresolekul välja. Nii me kokku saimegi.

Karl (42): Olen edukas ettevõtja ning mul on tore kodu linna lähedal maal. Lapsed aga on nii suureks sirgunud, et neil on tülikas kogu aeg maa ja linna vahet pendeldada. Pidasin plaani, et ostan kolme aasta pärast maja Tallinna. Arvasin, et kogun raha ja siis olen majanduslikult piisavalt heal järjel. Aga see plaan teostus välgu kiirusel – kuu aja pärast selle plaani sõnastamist oli maja olemas, kõik kulges nagu õlitatult. Vaatasin internetis majamüügi kuulutusi ning üks jäi silma. Käisin kohapeal vaatamas ning tundsin end suurepäraselt. Selgus, et maja oli väga heas seisukorras ning just nii suur, nagu meie pere vajab. Maja oli pool aastat müügis olnud, hinda langetati, keegi polnud selle vastu huvi tundnud. Tundus, nagu see maja oleks just mind oodanud. Saime müüjaga hinnas kokkuleppele, see oli väga soodne. Pangast sain laenu lihtsalt, kuna mu firmal läheb hästi. Siis jäi veel see 20 protsenti oma finantseeringut. Mulle tagastati ootamatult üks ammune laen. Nii jäigi kolm aastat majaostuks valmistumise aega ära – visioonist teostuseni kulus kõigest üks kuu.

Anne (54): Mu tõukass läks kaduma ning olin väga mures. Pöördusin inglite poole, et oma lemmiku üles leiaksin. Kujutasin ette, kuidas kass on taas kodus, mõttes rääkisin temaga. Paari päeva pärast helistas mulle üks tuttav ja ütles, et Balti jaama turu väravas müüakse minu kassi moodi kassi. Sõitsin kohe kohale ja oligi minu kass! Müüja ütles, et oli kassi leidnud… Aga vahet pole – sain oma armsa kiisu tagasi. Tänasin ingleid, et nad juhtisid “otsad kokku” ning mu lemmik jõudis turvaliselt koju tagasi.

Rutt (67, pensionär): Märkasin ühte huvitavat kokkusattumust oma elus. Kuna mul on väike pension, siis käin Humanast riideid ostmas. Kui mul midagi uut vaja on, siis kujutan poodi minnes ette, kuidas ma selle asja leian. Vahel tuleb paar korda käia, vahel leian sobiva eseme esimesel korral. Viimati tahtsin endale pehmet hommikumantlit, millega kodus olla. Mõtlesin, et see võiks olla tumedat värvi, siis määrdub vähem. Ja näe imet – ühe euro päeval rippuski riidepuul tumesinine hommikumantel, mis istus mulle nagu valatult.

Asjatundja teab

Miks mõtetel on magnetiline jõud?

Helina Mägi, mõttetreener (www.mottetreening.ee)

Mõte on seotud meie tunnetega ja tunded mõjutavad meie tähelepanu, märkamist, käitumist.

Maailmas on ju kõik olemas – ideed, info, ressurss –, ometi elab iga inimene oma unikaalset elu. Põhjuse selleks leiame oma mõtetest. Dominantsed mõtted, mis on igapäevaselt meie teadvuses, määravad, millisena me maailma näeme, mida märkame ja kuidas sellele vastame. See, mida me märkame, ja see, kuidas me sellele vastame, kujundabki meie elu.

Samas ei eksisteeri mõtted üksinda, vaid need loovad meie maailma koos meiega – koostöös meie kehaga. Keha omakorda suhtleb meiega tunnete kaudu. Mõtted alustavad loomisprotsessi ja keha hakkab meid juhendama, kasutades suhtlusvahendina tundeid. Eesmärk on jõuda kogu oma olemuses harmooniasse selle ideega, mida meie elus reaalselt veel ei eksisteeri, kuid mida oma ellu soovime.

Iga kord, kui oma uut unistust endale ette kujutame, õpetame oma keha üha enam olema sellessamas energias, mis harmoneerub meie unistusega. Kui keha annab negatiivseid signaale, siis neid teadvustades ja mõtte abil muutes saame kohandada energiat, milles viibime.

Kui üritame saavutada oma visiooni ilma keha kuulamata ja lahkhelisid vabastamata, tekib konflikt ja pahameel ning liikumine oma visiooni suunas takerdub.

Meie olemus mõjutab omakorda meie keskkonda, mõtteid ja ideid, mida kuuleme ja näeme. Läbi selle aga omakorda võimalusi, mis saavad trepiastmeks meie visiooni täitumisel.

Tänulikkus aitab hoida mõtted õigel rajal, sest universumil on kombeks tegutseda salaja, meil inimestena aga kombeks kahelda, kui silmaga midagi näha ei ole. Tänulikkus on harjutus, mis viib meie mõtted kahtlustest eemale ja usaldusele lähemale.

Nõnda saame lihtsalt ohjeldada oma mõtteid ja õpetada oma keha tundma tundeid, mis on meie visiooniga täielikult harmoonias. Kui see juhtub, siis elamegi sellist elu, millest mõtlesime.