Loen iga päev arvutiekraanilt ühe naishinge postitusi, kus ta suhte järele igatseb. Samal ajal ohkab teises maailma nurgas üks mu meestuttav, miks ükski naine teda ei ihale. Mis neil inimestel viga on, et nad enda suhteõnne meisterdada ei suuda?
Sten Sang: suhtest välja praagitud naised ja nohikutest mehed
Võtan esimesena ette selle õnnetu naisterahva, kelle hingekriipivaid väljaütlemisi tihti internetis jälgida saan. Kui päris aus olla, siis olen juhtumiga väga lähedalt kokku puutunud - aastaid tagasi sai ise temaga suhet proovitud.
Ütlevad, et suhtesse astuvate inimeste vahel peab tekkima n-ö keemia. Mõnikord läheb selle särina ilmnemiseks aga rohkem aega ja pahatihti tuleb särina asemel hoopis hale susin. Nii juhtus ka meie vahel.
Eelmainitud naise suurim viga oli enda töösse matmine, mis omakorda põhjustas tärgata tahtnud suhte matused. Püüdsin võimalikult palju aega koos veeta, kuid mulle eraldati vaid pool tundi mõnel õhtul. Isegi siis oli neiu tööst rampväsinud ning tegeles hoopis oma hobidega. Ka tema hobidest ei suutnud ma väga aru saada - selleks olid krimisarjad. Tema tuba ehtisid plakatid lemmiknäitlejatega. Sellist olukorda polnud ma varem täiskasvanud naise puhul täheldanud, pidin võistlema plakatitel kujutatud iidolitega, et tähelepanu saada.
Kui väita, et eesti naine on tuim, siis see eksemplar kinnitas väidet sajaprotsendiliselt. Suutsin ta välja vihastada vaid ühel korral ja ka siis ei tunnistanud ta endal mingit viga. Olin tol korral pikalt oodanud kohtumist ning kui see lõpuks toimus, oli ta traditsiooniliselt üleväsinud ning ei soovinud mulle grammigi tähelepanu pöörata. Solvusin ning ütlesin välja ammu meeles mõlkunud kibeda mõtte: töö ja hobid on tema jaoks tähtsamad kui suhe. Sõitsin rehvivilinal minema ning juba pool tundi hiljem sai netiavarustest lugeda, kuidas naine hoopis mind rumalaks ja asjatult süüdistavaks peab.
Ponnistasin seda lünklikku ja mitterahuldavat suhet venitada tublid kaks kuud. Lõpuks hakkasin lihtsalt teda töölt koju saatma ning keeldusin tuppa astumast. Teadsin juba ette, et toas ootavad mind ees plakatid, krimisarjade kordused ning väsimuseohked. Huvitav, kas mõni mees unistab ka sellisest naisest? Tundub, et mitte, kuna lüürilised postitused suhtlusportaalis jätkuvad läbi aastate.
Nohik- meestest rääkides kasutan ühe nüüdseks välismaale kolinud sõbra näidet. Ka siin saab täheldada passiivsust ning lootust, et suhte teine pool imeväel kõik korda ajab ning huvitavaks muudab. Kutt paistis silma ka ülisuure negatiivsusega, mis ilmselgelt võis esialgu huvitatud olnud neiud kiirelt minema peletada. Naljakal kombel kippusid kõik tema lühikeste suhete kaaslased kiirelt mujale vaatama ning üle aisa lööma. Sellest sai noormehe negatiivsus veel indu juurde. Tema peas kinnistus mõte, et kõik naised ongi kerglased ning jooksevad suurema rahakoti lõhna peale minema.
Vahepeal langes mees nii masendusse, et arvas oma huvi naiste vastu üldse kadunud olevat. Hirmuga kuulasin, kuidas ta arutles suhte võimalikkuse üle teise meesterahvaga. Ma ei saagi aru, kas ta eeldas, et mees ei petaks teda? Nii palju, kui jälginud olen, siis meestevahelistes suhetes on palju ringi siiberdamist ning monogaamset suhet ei ole minu silmad veel näinud ega kõrvad kuulnud. Vabandan, kui kedagi solvasin ning mõni truu suhe siiski meeste vahel olemas on.
Üks huvitav tähelepanek veel: üksi jäävad inimesed on oma rahaga jube kitsid. Nii eelmainitud tööloomast naine kui ka nohiklik meesterahvas suhtusid oma rahasse kui Püha Graali. Võõras raha ja väljategemine olid mõnusad, kuid oma panus sinna jäi kas üldse tulemata või tuli suure tüli peale.
Siit saab tõmmata hea paralleeli - kes ei suuda jagada oma sissetulekut, ei saa ka suhtes hakkama. Suhe ise eeldabki väga suurt jagamist ning üksteise toetamist. Kui juba materiaalsel tasandil esinevad nii suured käärid, ei ole suhteks suurt lootust.