Lasteaiaõpetaja Raido Parve päev: tüdrukud, traktorid – ja pidu!

Siin toimub instruktaaž! Raido Parve, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala (tal on magistrikraad), seletab hoolealustele, mis neid päeval ees ootab. Foto: Karli Saul

Kadrina Sipsiku lasteaia õpetaja Raido Parve (27), üks väheseid Eesti mees-lasteaednikke, räägib, kuidas ta saab hakkama Päiksekiire rühma 16 lapse (juhtumisi kõik tüdrukud!) kantseldamisega.
 

Ärkan kella poole seitsme ajal, et jõuda seitsmeks tööle. Kella poole kaheksa ajal hakkavad saabuma lapsed. Neid vastu võttes jälgin kõrgendatud tähelepanuga, kas vanematel võib olla mulle küsimusi, sest õhtul toimub emadepäeva pidu. Näiteks üks vanem lubab laenata peo tarvis kohvitermost, teine jällegi uurib, mis ajal võiks tulla last peoks valmis sättima.

Poole üheksa ajal on hommikusöök, viimased lapsed aga jõuavad kohale veerand kümneks.
Üritan arvestada sellega, et iga laps jõuaks enne õppetegevust vähemalt pool tundi mängida. Samal ajal lõpetan ettevalmistava töö kunstitegevuseks, milles mind abistab õpetaja-abi Helve Jatsko.
Enne õppetegevust korraldame Helvega traditsioonilise pissiringi: mina saadan rühmast lapsi kolmekaupa tualetti ja Helve jälgib, et seal kõik sujuks.

Õppetegevuse algul istuvad lapsed voodite juures ja mina tutvustan neile, mida ja millal me seekord teeme. Räägin, et kõigepealt kleebime traktorit ja siis läheme õue (ilmad on ju ilusad, üritan neile võimalikult palju õueaega pakkuda), õuest tulnuna sööme, teeme ligi kahetunnise lõunauinaku, pärast seda söövad lapsed tädi Juliaga (minu paariline Julia Küppas, kes saabub õuesoleku ajal) õhtust ning siis tulevad emad-isad peole.

Traktori kleepimiseks võtan kõigepealt enda juurde viis tüdrukut, näitan neile ette, kuidas see käib – mõned haaravad tegevust iseseisvalt –, ja kui mõni neist valmis saab, kutsun kohe järgmise. Helve mängib ülejäänutega ja jälgib neid.

Kui kõik traktorid on valmis, teeme taas kiire pissiringi, muidu võib õues probleeme tekkida. Seejärel algab päeva mõnes mõttes kõige tüütavam osa – riidesse panek. Lapsed saavad küll ise riietumisega hakkama, aga täiskasvanu maailmas nõuab see terve valgusaasta. Aitan siis, kui nad tõesti hakkama ei saa: mõnel on raskusi luku kinnitõmbamisega, mõnel jalatsitega. Hoian välja minnes uksi lahti ja jälgin, et keegi trepil ei jookseks.

Õues jääb minu roll võrdlemisi tagasihoidlikuks. Panen üles kiiged –  see tekitab alati suuremat sorti sõneluse, et kes saab esimesena kiikuma – ja toon välja liivakasti mänguasjad. Ülejäänud aja jälgin, et kõigil oleks hea ja turvaline. Talviti tuleb täita ka lisaülesandeid, sest sageli on keegi kinda kaotanud, jalgupidi hange kinni jäänud või sööb pihutäite kaupa lund.

Tunni pärast hakkame tagasi tuppa minema. Kõigepealt on tarvis kokku korjata mänguasjad. Kui see tehtud, hüüan tavapärase «Sööma!». Lapsed on juba õppinud, et seepeale tuleb võtta rivvi. Talvel armastasin tüdrukuid kahe käe otsas kokku kuuekesi kelkudega vedada.

Pärast lõunasööki, kolmveerand ühe ajal lähevad lapsed magama. Pidžaamade selgapanek on tüdrukutel päris hästi ära õpitud, abi vajavad nad vähe. Õpetaja Julia loeb unejuttu, mina loen kokku, kui palju lapsi uue nädala algul lasteaeda plaanib tulla, ning täidan päeviku. Seejärel arutame Juliaga õhtuse peo üksikasju.

Pärast seda tõttan varakult koju. Elukaaslane läks koos meie lapsega nädalavahetuseks Tartusse koolitusele, seega tuleb mul endale õhtusöök ette valmistada, sest pärast pidu tahaks keha kinnitada. Ühtlasi kasutan aega enda kordaseadmiseks ja väikeseks puhkuseks. Tavalisel päeval, kui tööle tagasi ei pea minema, teen ka väikese uinaku.

Natuke enne kella nelja, kui söök valmis ja piduriided seljas, lähen tagasi lasteaeda. Peo korraldamine on paljuski Julia õlul, sest selle planeerimise ajal olin kolmeaastase pojaga haiguslehel ning paljusid asju näen ka ise esimest korda.

Peol on minu ülesandeks anda lastele esinemiseks vajalikke vahendeid, näiteks linnukesi, kuhu käib vesi sisse ja mis puhudes siristavad, tantsu ajaks lillekujulisi tuuleveskeid jne. Kontserdi ametlikule osale järgneb pidu rühmas koogi ja puuviljadega. Palun vanemad korraks kõrvalruumi, et maha pidada natuke tõsisem vestlus mitmel teemal, pärast seda pidu jätkub.

Kella veerand seitsmeks on tuba tühi. Istume Helve ja Juliaga rühmas, sööme koogitükki, joome tassikese kohvi ning analüüsime pidu. Pärast seda lähen koju, et nautida neljandat mängu Eesti korvpalli meistrivõistluste finaalis ja edasist õhtut.