Miks arvatakse, et tätoveeritud naised on lõdva püksikummiga?

Tätoveeringutega naine. Foto: SCANPIX

Pole saladus, et partnerivaliku puhul hindavad mehed ilu kõrgemalt kui naised, seda nii kergema armusuhte kui abikaasa otsingutel.

Arvukad uuringud on näidanud, et meestele on olulised mitmed märgid naise välimuse juures, nagu näiteks laiad puusad, sale piht, suured rinnad, efektiivne kosmeetika kasutamine, paljastav riietus ja välimuses punase värvi kasutamine. Psühholoog Nicolas Guéguen Bretagne-Sudi ülikoolist leidis aga veel ühe nüansi naiste välimuse juures, mille suhtes mehed tundlikud on: mehed kipuvad tätoveeritud naiste seksuaalseid kavatsusi ülehindama, kirjutab Psychology Today.

Võrreldes teiste füüsiliste märkidega on Guégueni selgitusel meeste reaktsiooni naiste tätoveeringutele kasinalt uuritud. Näiteks Prantsusmaal, kust teadlane ise pärit on, on umbkaudu 12 protsendil naistest tätoveering. Ameerika Ühendriikides on püsiv kehakaunistus 23 protsendil naistest.

Need vähesed uuringud, mis on keskendunud sellele, kuidas mehed naiste tätoveeringuid tajuvad, on näidanud, et mehed suhtuvad neisse negatiivselt. Näiteks näidati ühe eksperimendi käigus meestele 24-aastase neiu pilte ja paluti hinnata neiu iseloomuomadusi. Ühel pildil oli naine ilma tätoveeringuta, teisel pildil oli tema käsivarrel must draakon. Tätoveeringuga pildi puhul hinnati naist vähem sportlikuks, ausamaks, lahkemaks, usklikumaks, intelligentsemaks ja loomingulisemaks kui ilma tätoveeringuta pildil. Guéguen märkas aga lisaks eelmainitule huvitavat vastuolu – kuigi mehed pidasid tätoveeritud naist vähem atraktiivseks, arvasid nad ühtlasi, et tegu on lõtvade elukommetega naisega.

Kas tätoveeritud naised on vabameelsemad kui need, kel kehakaunistusi pole?

Guéguen viis Prantsusmaal selle teada saamiseks tätoveeritud naiste seas läbi küsitluse ning leidis, et naised, kel oli erinevaid kehakaunistusi, kaotasid oma süütuse suhteliselt varajases eas. Need numbrid ei näidanud aga midagi selle kohta, kas tätoveeritud ja piercing’utega naised on seksist rohkem huvitatud või pöörduvad lihtsalt mehed vastava sooviga nende poole rohkem. Et asjas rohkem selgust saada, otsustas uurija võtta vaatluse alla meeste reaktsiooni naiste tätoveeringutele.

Selleks viis ta läbi kaheosalise uuringu. Esimese eksperimendiga testiti, kas mehed lähenevad tätoveeritud naistele rohkem. Katses osalenud naisterahvad (tegelikult assistendid) läksid üksi populaarsele rannale. Nende eesmärgiks oli leida endale rannal koht, mille lähedal oleks palju noori mehi, et nende kõrval rannal lesida. Kõik naised päevitasid kõhuli ja lugesid raamatut või ajakirja. Guéguen valis teadlikult just selle tegevuse, sest ta oli hiljuti selgeks teinud, et 85 protsenti naistest, kes käivad rannas üksinda, loevad ajaviiteks midagi. Siiski oli siin oma konks – kõik katses osalenud naised kandsid täpselt samasuguseid punaseid bikiine, mõne naise alaseljale oli aga kleebitud ajutine liblika-tätoveering. Muide, just selline tätoveering on naiste seas kõige populaarsem.

Meessoost kolleeg asus päevitavast naisest 20 meetri kaugusel ning jälgis hoolikalt toimuvat. Kui naine asus raamatut lugema, pani kaastöötaja stopperi käima ja vajutas selle kinni kui nägi, et mõni meesterahvas soovib neiuga tutvust teha. Selle uuringu puhul peeti kontaktisooviks suuliseid tähelepanekuid nagu «Tere», «Tere, ma pole sind siin varem näinud» või «Tere, mida sa loed?». Naisel oli palutud seepeale vastata, et ta ootab oma kaaslast, kes peaks iga hetk jõudma. Juhul, kui meesterahvas läks teisele katsele, mõõtis olukorra jälgija, kui palju aega noormehel selleks kulus. Edaspidistel juhtudel sekkus jälgija olukorda, et naiskolleegi ja noormehe vaheline suhtlus lõpetada. Kui aga mehi naise poole ei pöördunudki, katkestati katse tunni aja möödudes. Uuringu lõpuks viidi läbi 220 jälgitavat olukorda, millest 110 korral oli naisterahval tätoveering ja sama paljudel juhtudel ei olnud.

Tulemused olid jahmatavad. Kui naistel oli rannas lesides tätoveering, pöördusid mehed nende poole tutvumise eesmärgil 23, 67 protsendil ajast. Kui aga samad naised olid ilma tätoveeringuta, hakkasid mehed nendega flirtima 10 protsendil rannas veedetud ajast. Tätoveeritud naise poole pöördusid mehed ka kiiremini, vastavalt 23, 62 minuti ja 34, 78 minuti jooksul. See teeb vaheks 11 minutit.

Teise eksperimendi käigus vaadati, kuidas hindavad mehed tätoveeritud naiste elukombeid. Osalejateks olid taas naissoost assistendid ja olukord oli samalaadne. Kümme minutit pärast seda, kui naine oli rannarätikule pikali visanud, pöördus meessoost intervjueerija noormehe poole, kes oli naisest 10 meetri kaugusel ja esitas talle küsimuse naise kohta, kes oli «kuskil rannas». Igaks juhuks esitati see küsimus vaid neile meestele, kes olid rannas juba enne naise saabumist. Intervjueerija selgitas noormehele, et tegu oli ülikooli suhteuuringuga ja tutvustas end.

Intervjueerija näitas näpuga päevitavale neiule ja ütles noormehele: «Kas sa näed seda tüdrukut? Ma küsin sult tema kohta kaks küsimust. Seega vaata teda hoolikalt.» Samal ajal luges neiu rahulikult raamatut ning lebas kõhuli. Seejärel küsiti noormehelt, kui tõenäoliseks ta peab võimalust, et saab neiu kohtingule kutsuda, kui peaks vastav juhus tekkima ning kui tõenäoliseks peab ta võimalust selle naisega esimesel kohtingul vahekorda astuda. Nendest hinnangutest koostati üheksapunktiline skaala. Kokku tehti 220 katset tätoveeringuga ja 220 katset ilma tätoveeringuta.

Mida Guéguen leidis? Vastavalt ootustele hindasidki mehed oma võimalusi kohtinguks ja seksiks palju kõrgemalt, kui nägid naiste seljal tätoveeringut. Eksperimentide tulemused võttis uurija kokku väitega, et tätoveeritud naistele omistavad mehed lõdvemaid elukombeid.

Guéguen tõlgendab neid tulemusi evolutsiooniperspektiivist. Nagu ka kosmeetika või silmatorkava riietuse puhul, soovivad naised tätoveeringute abil püüda meeste tähelepanu ja seda nad ka saavad. Naisel on võimalus saada omale hea mees, kui tal on suurem valik. Tätoveering on seega efektiivne vahend, kuidas meeste tähelepanu saada. Mehed soovivad aga paarituda võimalikult paljude naistega, et oma geene edasi kanda. Loogika ütleb seega, et nad valivad naisi, kes tunduvad neile kättesaadavamad. Ja taas, nagu ka meigi ja riiete puhul, on tätoveering naise kehal mehele justkui reklaam, mis kinnitab, et selle naisega on suurem võimalus seksuaalvahekorda jõuda.

Nicolas Guéguen rõhutas ka seda, et ta on teadlik antud uuringu piiritletusest. Näiteks peaks tema sõnul edaspidi lähemalt uurima, kas meeste arvamus tätoveeritud naiste elukommetest põhineb stereotüüpidel või päris kogemustel.