/nginx/o/2013/05/20/1769116t1h90d0.jpg)
Seoses emadepäevaga kutsusime lugejaid üles saatma meile naljakaid lauseid, mida nad oma laste suust on kuulnud. Kirju tuli niivõrd palju, et avaldame parimad neist mitmes osas. Siin on järjekordne ports lõbusaid ütlemisi pisikestelt sõnaseppadelt.
Lapsesuu: lõbusad ütlemised, vol 7
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
4-aastane Kristin: «Mina lähen kooli mehedega kaklema.»
*
4-aastane Kati: «Mis sa karjud kaki peale, kaki tuleb siis kui tulla tahab.»
*
3-aastane Kristin: «Mine herneoksa peale.»
*
4-aastane Kristin: «Rusikavaras - viska ruskat.»
*
5-aastane Kätlin: «Mina ei saa lapsi saada, sest muidu ma lähen katki ja lapsel pole emmet.»
***
Ema 2-aastasele lapsele: «Mis sa ütled, kui kõht on täis?»
Laps: «Kohukest!»
Ema: «Aga mis tubli laps ütleb, kui kõht on täis?»
Laps: «Palun kohukest!»
***
5-aastane Heleene kuulab vanemate jutuajamist jahist ja jänestest ning torkab vahele: «Ma tahaks ka kaisukapraadi!»
*
Teinekord teatab Heleene tähtsalt: «Mina lugesin oma raamatu tühjaks.»
***
4-aastane tüdruk seletab emale: «Emme, emme! Kui lumekarud üleval külma käes enam olla ei taha, tulevad siia alla, päevitavad pruuniks ja siis saavad neist pruunkarud.»
***
5-aastane Lisett: «Emme, sa oled paks kui sa minuga pahandad, sest paks pahandus tuleb!»
*
Lapsed paluvad, et viiksin neile mahla. Viin neile klaasitäie mahla, naiivselt lootes, et saavad mõlemad sealt joodud.
Lisett: «Ainult üks klaas? Miks sa siis kaks last sünnitasid kui ainult ühe klaasi raatsid tuua?»
***
Olin 5-aastase pojaga külas oma rasedal õel, kes elas tol ajal oma ämma ja äia katuse all priikostil. Õde küsis, kas me midagi süüa soovime. Mulle tundus kõik võõras olevat. Kuid kõht oli tühi ja nii ma ühe kiletatud viineri siiski külmkapist võtsin, et seda sööma hakata. Sel hetkel läks korteri uks lahti ja sisse astusid õe ämm ja äi. Järgmisel hetkel pistsin viineri millegipärast taskusse, mida juhtus nägema minu poeg. Kui olin õe ämma ja äiaga tervitanud, siis teatas poeg mulle hoolitsevalt kõva ja selge häälega: «Noh, emme, võta nüüd viiner taskust välja ja hakka sööma!» Õe ämma ja äia pilgud pöördusid minu poole, püüdsin olukorrast kuidagi välja tulla ja pomisesin midagi sellist, et see oli lapse nali.
***
4-aastane Cristopher Daniel vaatab Johnny English’i filmi ja kommenteerib: «Emme, vaata, mister Bean oskab siin filmis rääkida!»
*
Breth Lizelle (oli tol ajal 6-aastane) näeb telekast, kuidas üks naine trolli peale jookseb ja küsib: «Miks ta bussi peale jookseb?»
Emme: «See on troll!»
Breth: «See, kes jookseb või?»
*
3-aastane Nora Emiilia tuleb õuest tuppa: «Ma ei taha enam õues olla!»
Emme: «Miks siis nii?»
Nora: «Sellepärast, et Cristopher räägib eesti keeles!»
Muide, meie peres muus keeles ei räägita.
*
Nora tuleb jooksuga minu juurde, teeb väga kurja nägu ja ütleb: «Emme, ma olen täitsa rumal!»
Emme: «Miks sa siis rumal oled?»
Nora: «Sellepärast, et ma teen pahandusi. Ma teen oma kodus pahandusi.»
Läksin vaatama, et mis pahandustega ta hakkama sai. Ta oli täringu visanud mu kehakreemi sisse.
*
Nora jookseb köögis. Keelan teda: «Lõpeta, ära jookse!»
Nora: «Lõpeta, ära räägi!»
*
Olin kolmanda lapse ootel, vanem tütar Breth oli tol hetkel 4-aastane.
Breth: «Emme, mida see «rase» tähendas?»
Emme: «Emme on rase, ma ootan titat.»
Breth: «Mina küll rase ei ole, aga titat ootan ma ikka.»
*
Umbes 2-aastane Breth: «Emme, ma tahan ketšupit süüa.»
Emme: «Niisama paljalt küll ketšupit ei sööda.»
Breth: «Aga ma ei olegi ju paljas!»
***
Sõitsime koos maalt linna. Henri oli 4-aastane. Korraga vaatas aknast välja ja hüüatas: «Vaata, mamma, keegi imelik on liha keset teed visanud!»
Pidin talle siis seletama, et liha pole keegi maha visanud. Lihtsalt rebane läks vale koha peal üle tee.
***
Elame maal, minu õe naabruses. Ühel õhtul nende majast mööda sõites ütleb issi, et näe, tädi pole ka veel koju jõudnud. Mina küsin kõrvalt: «Kust sa seda võtad?»
Issi vastab: «Autot ei ole ju kodus!»
Siis hüüab 3-aastane Kristo auto tagaistmelt: «Aga maja ju on!»
*
Praadisin ühel õhtul räimi. Küsisin väikese Kristo käest, kas tema ka juba kala sõi. Tema vastas, et ei söönud.
Mina: «Miks siis?»
Kristo: «Mulle ei meeldi need!»
Mina: «Aga miks nad siis ei meeldi?»
Kristo vastas: «Ma ei saa neid süüa - seal on oksad sees!»
*
Tegime köögis remonti. Issi paigaldas köögi töötasapindade kohale elektripistikuid.
Väike Kristo seisis kõrval toolil, hakkas käekesega lõigutud juhtmeosakesi kokku pühkima ja torises omaette: «Kas mina olen need siia maha ajanud, et neid siit koristama pean?»
***
4-aastane poeg küsis mult ühel päevalt: «Emme, kas sa oled mees või naine?»
*
Sama vanalt vaatas ta enda pilte ajast, mil oli väiksem. Piltidel olid tal pikad juuksed.
Ühtäkki teatas ta: «Kui ma väike olin, siis ma olin tüdruk, suureks kasvades sain ma poisiks!»
***
Olin oma 4-aastase pojaga mänguväljakul, kui kõrvalt lasteaiast saabus üks väike rühm koos kasvatajaga. Terve rühm jooksis nööridest ronimisväljakule, kus minu poeg seni üksi kiikus.
Kaks poissi ronisid üksteise võidu ülesse, üks oli kohe väga osav ning kiitis teisele: «Näe, see oli nagu titetegu!»
Kaks tüdrukut, kes juba üleval olid, tegid suured silmad pähe ja katsid suu kätega.
Kui tirtsud taas maapinnal olid ja kiikusid, hakkasid nad asja arutama. «Emmel oli õigus, poistega ei maksa jännata - igal pool tited taga!»
«Jah, sul on õigus! Aga seda ma küll ei teadnud, et kiiremad ronijad neid teevad!»
*
4-aastane Paul: «Onu Anti läks Austraaliasse. Kas see on nagu arvuti sisse minemine?» Mõtleb natuke aega ja lisab: «Siis peaks temaga ju mängida ka saama!»
*
4-aastane Paul: «Emme, ma ei saa neid sokke jalga panna! Tagumik ei mahu ära!»
Selgus, et kand ei mahtunud soki sisse ära.
*
Jalutame Pauliga põllu ääres. Järsku haarab ta mul kõvasti käest ja teatab: «Vanamutid elavad mulla all!»
*
3-aastane Paul: «Emme, miks sa nii väsinud oled? Kas me oleme su lõhki armastanud?»
*
Mõtlesime Paulile varakult tutvustada naistele lillede kinkimise traditsiooni ja saatsime ta 8. märtsil lasteaeda lilledega. Seletasime, et need tuleb naistepäeva tähistamise puhul kinkida naissoost isikutele. Ta oli meeles pidanud kõiki tüdrukuid ja kasvatajaid.
Õhtusöögilauas silmitses ta vaasis olevaid lillekimpe ja küsis: «Emme! Kas need on sinu lilled?»
Mina: «Punased on minu omad ja kollased on tädi Jaanika omad.»
Paul toetas siis lõua kätele ja mõtles veidi. Siis kostis tema suust üllatunud hõige: «Emme, kas sina oled siis ka naine?»
Hetk vaikust ja naeratades ohkas poiss kergendatult: «Eh, ei ole! Sina oled ju emme! Tädi Jaanika on küll naine!»
*
4-aastane Paul: «Issi, sina võid ka batuudil hüpata, sest sina oled inimene. Inimesed võivad ka batuudil hüpata!»
Isa: «Kas siis sina ei ole inimene?»
Paul: «Ei, mina ei ole inimene! Täiskasvanud on inimesed, aga lapsed on lihtsalt lapsed.»
*
5-aatsane Oliver teatab 2-aastasele Paulile: «Ma tean, sa oled Ämblikmees!»
Paul kaugelt: «Äkää... Ei ole!»
Oliver teeb oma üllatunud nägu samal ajal hüpates: «Ahaa, siis sa oled ämblik!»