Metsamoor paneb peas seemned idanema

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väärt vara: Irje Karjus lillevete, salvide ja võõpade laekaga.
Väärt vara: Irje Karjus lillevete, salvide ja võõpade laekaga. Foto: Liis Treimann

Metsamoorina tuntud Irje Karjus võtab Lõuna-Eestist ette pika teekonna pealinna (ja tagasi ka), kus päevale annavad värvi karussell, sidrunkollane auto ning noored naised ja emad.
 

Ärkan selle peale, et aiman päikest. Ongi kell 6.30. Riietun ja astun välja oma tarekesest Võrumaal Veetkal. Kevad laulab täies hiilguses. Roheline vägi tungib lausa silmanähtavalt mühinal maa seest välja, ööga on toimunud kasvumaraton.

Tahaks täna olla siin ja seda pidu jälgida, sest areng toimub iga sekundiga. Lausa kahju on sellest ilma jääda, kuid pean hakkama sõitma Tallinna poole.

Kell 8 olen oma Tartu kodus. Praeme tütar Johannaga hommikumune. Muna on elu sümbol, tänaseks päevaks on vaja tugevat elu­energiat. Iga kord, kui pean Tallinna minema, hakkan alateadlikult varuenergiat koguma, et tagasi tulles oleks tasakaal enam-vähem paigas.

Saadan Johanna kooli. Laadime autole laekad ja kirstukesed oma lilleveede, salvide, võõpade ja taimeteedega ning hakkame elukaaslase Kaleviga sõitma põhja poole, et korraldada oma ettevõtmise Tervise Kodu tegemisi.

Kell 11 oleme Tallinna loomaaia väravas. Nimelt oleme võtmas üle loomaaias asuvat karusselli ja pisikest vaateratast. Mõte on lisaks karussellielamuse pakkumisele tuua ka Tallinna lastele lähemale ravimtaimede salapärane maailm. Ja kus siis veel seda parem teha oleks kui sellises armsas seltskonnas, nagu on loomaaia pere.

Läbirääkimistel loomaaia eestvedajatega tundub, et see idee neile meeldib. Karussellid aitavad aga lastel läbi kehatunnetuse jätta meelde emotsioone ja teadmisi. Peagi saab valmima ka loomaaia uus külastuskeskus, kus korraldada eri koolitusi ja teemasündmuseid ka täiskasvanutele.

Lõuna ongi käes. Teeme väikse silmapuhkuse Pirital. Vaatame kevadist merd ja sööme viinamarju.
Kell 15 kohtun ühes kenas vanalinna kohvikus ettevõtja ja koolitaja Karin Kivistega, kes on ka Tervise Kodu Klubi liige, et arutada loodava kooli õppekava.

Nimelt on meil plaanis käivitada sügisel kool ravimtaimehuvilistele, kes tahaksid süveneda taimemaailma võludesse, ja koostöös Tervise Koduga arendada välja põhjamaistel loodustarkustel põhinevaid tee- ja tervisekambreid.

Karin on pärit Setumaalt ja tunneb tugevat «tõmmet metsa poole», me sobime. Kui asja aetakse õhina ja õnnetundega, saab see erilise kasvuenergia. Kooli loomise seltskonda on kaasatud veelgi põnevat «rohelist rahvast».

Kella 17st saame Kalamajas Kukekese ees kokku minu poegade Jonatani ja Kaspariga, kes mõlemad Tallinnas ülikooli pinke nühkimas. Üks õpib riigiteadust ja teine kinnisvara haldamist. Kokkusaamise üks põhjus on aga see, et nad tahavad mulle oma «õnge» näidata.

Nimelt oli Jonatan, kes tegeleb õppimise kõrvalt ka ühe erakonna arendusjuhina, kuu aega tagasi dilemma ees, kas osta sõiduauto või mööbliauto. Poisid alustasid jaanuarist kooliraha teenimiseks ettevõtlusega, mille ideeks on lõbus ja meeldiv kolimisteenus.

Seni «maitse saamiseks» olid nad kasutanud minu elukaaslase kaubikut. Kui kodus asja arutasime, soovitasin tal ikka kõigepealt õng soetada, küll siis kala ka saab edaspidi.

Olen ikka ärgitanud lapsi olema ettevõtlik, mitte ootama, kuni keegi neile midagi pakkuma tuleb. Õnn elus on enda teha ja õnnelik on see, kes ise oma elu juhib. Niisiis oli tulemuseks ilus sidrunkollane kolimisauto. Mina olen rahul.

Teeme hubases Kukekeses väiksed liigud Anni maitsvate roogadega. Sealse piirkonna ümbrus on minu meelest kuidagi poolik, aga eks see Tallinn olegi omamoodi huvitav oma veidrustes ja mitmepalgelisuses.

Kell 18 algab mu loeng emade ja laste toas Väike Uba. Toa perenaine Elery on ka terapeut ja koolitaja ning Tervise Kodu Klubi liige. Ta on minu armas mõttekaaslane ja teekondlane olnud juba aastaid. Loengu organiseerijaks on noor ja energiline Piret, Ökobeebi klastri üks eestvedajatest.

Kavas on loengusarja «Looduse tajumise ürgfenomenid» kolmas loeng teemal «Taimed kui sümbolid inimese elus». Räägime mõistmisest ja kibestumisest, iseteadvusest ja süütundest, südameasjadest, nais- ja meesenergiast looduses ning nende probleemidega seotud taimedest/abistajatest.

Vaatan osalejaid: noored naised ja emad, kes Tallinna linnaelu kiuste tahavad tunda looduse erilist puudutust oma hinges. Annan ja vahendan nii palju, kui suudan –  kogu hingest. Mulle meeldib seda teha ja tajuda, kuidas kuulaja ja kaasamõtleja peas hakkab idanema seeme, mingi ainult temale ainuomase taime seeme. Mu töö on nauditav.

Kell 21.30 hakkame sõitma Tartu poole. Kõrvalistmel veel viivuks päevasündmustele ja kohatud toredatele inimestele mõeldes kinnistub teadmine, et Eestis on ikka hea elada. Keeran auto salongi soojenduse tugevamaks ja tunnen, kuidas väsimus võimust võtab. Ärkan korraks Tartus kodu ees 00.08 ja kustun taas oma voodis. Oi, kui magus on uni.

Autorist

Irje Karjus (44) on Võrumaal asuva Metsamoori perepargi algataja ja juht. Ta on loodus- ja elamusturismi, maaelu, psühholoogia, loodusteraapia kursuste ja loengute lektor. Lisaks korraldab loodustoodete ja tervisekoolitustega tegeleva Tervise Kodu ning selle ümber koondunud üle-eestilise Tervise Kodu Klubi tööd. Tal on kaks poega ja tütar.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles