Mis on seksomnia?

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Ilmselt olete kõik kuulnud unes kõndijatest. Lisaks on palju neid, kes unes räägivad või isegi söövad. Aga kuidas on lugu nendega, kes unes seksivad ja hiljem seda ei mäleta?

Selle nimi on seksomnia ja seda esineb üpris palju, kirjutab Yahoo! Shine.

Selle nädala alguses vabastati USAs Andrew Machin (40) vägistamissüüdistusest, sest kohus tegi kindlaks, et mees oli ründamise ajal maganud. Kuigi mees tunnistas kohtus, et tema 21-aastane ohver oli purjus ning keeldus seksist, väitis mees ka seda, et tal on juba 25 aastat esinenud unehäireid, kaasa arvatud see, et ta seksis magades oma pikaaegse partneriga.

«Ma tahtsin vaid magada,» rääkis mees nuttes kohtus. «Kui ma ärkasin, ei saanud ma aru, kus ma olen. Ma tahtsin vaid tüdrukut aidata, mitte talle haiget teha. Ma tunnen end tõeliselt halvasti.»

Mehe 38-aastane partner Denise Jacks kinnitas, et Machin on seksomnia all kannatanud juba pikemat aega. Naise sõnul on mees sel ajal justkui hüpnotiseeritud ja keegi nagu juhiks teda puldiga. «See on tema enda jaoks väga ebameeldiv. Aga ta ei saa midagi teha,» rääkis naine.

Seksomnia on unehäire nagu näiteks uneskõndiminegi. Tegevused leiavad aset sügavas unes olles ja hiljem ei mäleta inimene neist midagi. Seksomniat uurinud professori sõnul ei tähenda see, et inimesel oleks seksuaalsed unenäod, seksomnia all kannatajad tegutsevad automaatselt.

Arstide kinnitusel kannatavad seksomnia all inimesed, kellel on pikka aega probleeme olnud uneskõndimise või teiste ebatavaliste unehäiretega.

Machini kohtuistungil tunnistas ka tema õde, et kannatab seksomnia all. «Ma seksin magades. Avastasin selle abielus olles. Abikaasa rääkis mulle, ma ise polnud enne teadlik, et ma niimoodi käitun. Ma ise ei mäleta seda, mida ma unes teinud või öelnud olen,» ütles naine.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles