Testi end: kas oled liiga kättesaadav?

Foto: SCANPIX

Unusta üleväsimus, uus kuum sõna on «üleühendus».

Kas oled kuulnud sellist väljendit nagu «mobiilihaigutus»? Ilmselt on see nakatanud sind rohkem kordi, kui suudad kokku lugeda. See on alateadlik refleks kontrollida oma telefoni, kui näed, et keegi teine seda teeb.

Kui sa ei suuda oma elu ilma e-lugeri, iPodi, arvuti, televiisori, nutitelefoni, Blu-Ray mängija või GPSita ette kujutada, pole veel muretsemiseks põhjust – oled täiesti normaalne tänapäeva inimene. Aga! Kuna me pöördume ka puhkehetkedel, mida varasemalt kasutati vaimseks puhkuseks, üha enam tehnika poole, koormame end pidevalt üle, väidab Michigani Ülikooli uurimus. Ilma efektiivsete pausideta ei suuda me genereerida kvaliteetseid ideid ega nii hästi ja kiiresti õppida-töötada kui pärast tõelist puhkepausi.

Halb olukord aina süveneb

2013. aastal kasvab kogenud internetikasutajate arv märgatavalt, ütleb interneti- ja mobiilse tehnoloogia arengu-ekspert Arthur Goldstuck. «Online-sotsiaalvõrgustikud muutuvad olulisteks uudiste- ja infokanaliteks, sotsiaalse aktiivsuse ja eneseväljenduse kantsideks,» märgib mees. «See mõjutab ühiskonda viisil, mida me ei suuda hetkel isegi ette kujutada.» Üks on aga kindel: kui sa ennast aeg-ajalt «lahti ei ühenda», võib tehnoloogiline ülekoormus sind rööpast välja viia.

Kasvav surve

Üks pideva ühenduses olemise halbadest külgedest on see, et inimesed arvavad, et oled 24/7 alati kättesaadav ja valvel ekstra nende jaoks. Näiteks, kui lükkad vastamata kõnele tagasi helistamist kas või tunni võrra edasi, tunneb teine pool end sinu poolt hüljatuna või helistab suurest murest haiglatesse ja surnukuuridesse.

Üsna tavaline on ka see, et ülemus helistab, sõnumineerib või meilib sulle pärast tööpäeva, mil oled juba lõõgastumislainel. Tema kõnele või kirjale mittevastamine pole aga variant – võid kaotada plusspunkte ja igasuguse võimaluse ametikõrgenduseks.

Karuteene, mida sa ei taha endale teha

Asja iroonia peitub selles, et kardame eemaldudes ilma jääda millestki tähtsast, kuid jääme samal ajal ilma hoopis millestki üliolulisest. «Kui oled teistele pidevalt kättesaadav, ei teki sul võimalust olla kontaktis iseendaga,» selgitab nõustamispsühholoog Janne Dannerup (www.jmdpsych.com). «Me kordame kulunud tegevusi, mis meid tegelikkuses enam ei rahulda, selle asemel et otsida uusi väljundeid.» Teisisõnu, 24/7 ühenduses olemine takistab meie arengut maksimaalse professionaalse, personaalse ja emotsionaalse tasemeni, kuhu me muidu jõuda võiksime. Mida teha?

Pane piirid paika

Arvad, et ilma püsiühenduseta muutud eluvõõraks? Kaugel sellest! Kui sa kunagi oma andmesidet ei katkesta või enda «töömütsi» päriselt peast ei võta, võid muutuda sama ühekülgseks nagu Nicolas Cage. Kui tahad elada sellist elu, nagu tegelikult soovid, pead piirid paika panema. Osaliselt tähendab see  seda, et pead võtma vastu teadliku otsuse, millal oled teistele kättesaadav, millal mitte.

Võta hoogu maha

«Kui inimesed sinu tööelus arvavad, et kõigega on kiire ja kõike tuleb kohe teha, siis tee neile selgeks, et sa ei vasta nende kõnedele väljaspool tööaega,» soovitab Dannerup.

Mis on sinu eesmärk?

On ebareaalne, et muutud üleöö alati kättesaadavast väga raskesti tabatavaks. «Kui otsustad oma bossi jaoks pidevalt olemas olla, ole kindel, et sa seda ka päriselt soovid,» soovitab Dannerup. Võib-olla on see sulle kasulik, aga vähemalt tee endale selgeks, miks sa seda teed – sul peab olema konkreetne eesmärk.

Asjal on loomulikult ka teine külg. Kui oled alati tabatav, ennast kunagi «lahti ei ühenda» ja endale vaba aega ei võta, võivad teised sind vähem väärtustama hakata. Sa ju ei taha, et sind võrdsustataks drive-in einega?

Võta hoogu maha

Leia iga päev aega, et omaette olla (kas või mõneks hetkeks) ja sinu väärtus tõuseb mürinal.

Pea meeles!

Juba ainuüksi arvuti, lugeri või telefoni voodisse kaasamine ohustab und. See omakorda muudab su kehakeemiat, mille kõrvalnähud ulatuvad kaalutõusust südamehaigusteni. «Vidinahoolikud» tunduvad olevat vastuvõtlikumad ka psüühikahäiretele. Leedsi ülikooli uuringu kohaselt on liigne interneti kasutamine ja depressiooni ilmnemine omavahel sõltuvuses. Psühholoog Larry Rosen kirjutab oma raamatus «iDisorder», et sotsiaalmeedia ja nutitelefonid võivad süvendada näiteks obsessiiv-kompulsiivseid häireid.

Võta hoogu maha

Kui satud paanikasse, sest su telefon ei ole nägemisulatuses, või oled niivõrd süvenenud sotsiaalmeediasse, et see mõjutab juba sinu reaalelu, on viimane aeg eemale tõmbuda. Kui kannatad ärevushäirete all või sul on teisi psühholoogilisi probleeme, pöördu professionaalse abi saamiseks spetsialisti poole.

Võõrutus

Me ei saa loobuda oma tehnikavidinatest, nagu me ei saa naasta ürgookeani. Meie elud lihtsalt on ühendatud ja selles on ka palju positiivset. «Oleme tehnikast sisse võetud. Pausiks peame end kokku võtma ja oma vidinatest veidikeseks eemalduma,» ütleb sotsiaalteoreetik Sherry Turkle. See tähendab, et see, kas ja millal sa tahad ühenduses olla, peab olema su teadlik otsus, mitte sundus või kohustus. Haara kontroll enda kätte, kuni veel saad!

Uuri järele, kas sina oled «üleühenduses»…

• Logid trennis telefoni kaudu Facebooki?

• Tšekkad foori rohelist tuld oodates postkasti?

• Tead, et pead autoga sõitmise ajal telefonikõnedele vastama?

• Kasutad sotsiaalvõrgustikke selleks, et hoida inimesi, kellega sa päriselus ammu suhelnud ei ole, kursis oma isikliku elu detailidega?

• Kontrollid e-kirju kohe pärast ärkamist?

• Kasutad mobiiltelefoni äratuskellana?

• Tšekkad Twitterit või Facebooki keset ööd, kui uni ära läheb?

• Sõnumineerid igal vabal hetkel, näiteks õhtusöögi ajal, kui su kaaslane tualetti läheb?

Said rohkem «jah»- kui «ei»-vastuseid? Sa oled kindlasti ülemääraselt vidinatega seotud ja võib-olla, et liigagi kättesaadav…