Pildikesi ämmadest ja äiadest

Meeritsate laiendatud perekond, kus kõik omavahel hästi läbi saavad: vasakult Annely oma abikaasa Ristoga, Meelis elukaaslase Kristiinaga, isa ehk äi Maido, ema ehk ämm Külli ning jalgpallur Marko. Eesreas lapsed: Erki, Mia ja Sten. Pildilt puuduvad pesamuna Markus ja vanaisa Ants. Foto: Küllike Rooväli

 Kogemusi ämmade ja äiadega suhtlemisest on väga erinevaid, kusjuures sugugi ei vasta tõele, nagu võiksid ebameeldivusi tekitada ainult ämmad – vahel ilmutavad ka äiad uskumatut jäärapäisust.

Kahe esimese näite puhul kasutame pererahu tagamiseks ehk arusaadavatel põhjustel kõigest väljamõeldud eesnime.

«Minu ämmad on ses mõttes täiesti üht tüüpi, et üksiku poja emana on nad harjunud oma poega pigem oma meheks pidama ja minul on tulnud nendega võidelda armastuse pärast,» rääkis teist korda abielus olev Margit.

«Esimese ämmaga oleksingi ilmselt mina kaotajaks jäänud, kui oleksime pikemalt koos elanud. Ta oli eriliselt oma poja külge klammerdunud tüüp – siiani on pahane, et poeg teda ei poputa ja raha ei anna, ehkki ise on alles täies elujõus ja saab hästi hakkama,» lisab naine.

Mida harvem, seda parem

Praeguse ämmaga on Margitil nüüd rahu enam-vähem majas – mõlemad respekteerivad teineteist, nad suudavad neutraalselt ja vastastikku lugupidavalt suhelda. «Ja sellest täiesti piisab – mulle ei meeldikski, kui ta meil iga nädal või kuus korragi külas käiks ja midagi meie elu kohta arvaks,» hindab naine.

Margit saab ka aru, miks nüüdne ämm omal ajal tema vastu oli. «No kuulge, tema ainukese hea ja armsa poja võtab lihtsalt käest ära üks lapsega naine – ei paista just väga unistuste minia moodi,» märgib naine.

Tagantjärele asjale mõeldes saab Margit ämmast täiesti aru ega pea tema peale esialgse tõrksuse pärast viha, sest «elu on liiga lühike, selleks et mingite mõttetute probleemidega end närvi ajada».

Martin kurdab jälle, et ei suuda kuidagi oma äiale meele järele olla, ehkki on 15 abieluaasta jooksul selleks kõvasti pingutanud. Nimelt on mees käinud koos oma naisega ämmal-äial abiks nii nende korteris remonti tegemas kui ka puid lõhkumas ja kartulivagusid sisse ajamas, aga äi pole ikka rahul.

Äi halvustab oma väimeest igal sammul. Küll ei oskavat viimane mõnd tööriista õigesti käes hoida, küll polevat tema töö tulemus see, mis vaja. «Ja mis amet see ühele mehele üldse on – mingi paberitöö kontoris ja palk ka väike!» kostab äia suust alailma.

Kogu aeg võrreldakse kõnealust väimeest teise tütre mehega, kes on edukas talunik, ehkki see käib äial-ämmal külas märksa harvemini. Aga vaat tema on õige mees!

Kui Martin ehitas endale suvekodu, siis ei näidanud ehitajast äi ehitusplatsile nägugi, ehkki korduvalt kutsuti. «Kui maja, mille oma kätega ehitasin, lõpuks valmis sai, siis tuli ta kohale, aga otsis ainult vigu ja virises,» meenutab mees, kes on selles olukorras päris õnnetu, kuid ei oska seda ühestki otsast parandada.

Kuna tegelikult üsna kõrgel kohal töötav ja ühiskonnas lugupeetud mees ei soovi pidevalt pilkeobjektiks olla, käib ta nüüd abikaasaga ämmal-äial külas võimalikult harva, mille all kannatavad aga nii tema abikaasa kui ka ämm.

Saab ka rõõmsalt üheskoos

Perekond Meeritsa puhul on nii, et elatakse ja töötatakse koos. Meelis (28) ehitas oma perele, kuhu kuuluvad veel elukaaslane Kristiina, tütar Mia ja alles äsja sündinud Markus, kodu vanaisa Ants Kalda krundile ja temaga kahasse. «Kõik, mis ise saab teha, oleme ka koos vanaisaga maja juures ära teinud,» lausub noor pereisa.

Meelise isa ja ema elavad üle õue väikeses majas. Koos tehakse vanaisa juhitava perefirmaga tööd kõrvalasuvas puidutöökojas. Nõnda on suhtlemine väga tihe, lausa igapäevane.

Meelise õde Annely Kruusmann on samuti ühistesse ettevõtmistesse kaasatud, ehkki tema elab oma abikaasa Risto ja poja Steniga mujal. Vend Marko on kõva jalgpallur ja viibib põhiliselt välismaal. Temal on esialgu vaid tüdruksõber.

Ajakirjanike külaskäigu ajal oli kogu suur pere kohal sellepärast, et ema Külli pidas parasjagu oma sünnipäeva. «Kui kõik kohal, tuleb laud katta 14 inimesele,» rääkis ta.

Ning kartulisalat, mille teeb ema ja maitsestab isa, peab alati pidulaual olema. Ka minia on nüüd välja õpetatud seda tegema.

Kristiina kiidab oma ämma ja äia, öeldes, et mõlemad on hästi toredad ja nooruslikud, mistõttu tülisid neil ei ole.

«Meil polegi aega tülitseda, sest kogu aeg on tegemist kas majade juures, õues või töökojas. Aga selge on see, et üksteist tuleb hoida ja teistega arvestada,» ütleb Kristiina äi Maido Meerits.

Kristiina ämma Külli sõnul peab peredel olema parasjagu hingamisruumi, et keegi kedagi ära ei tüütaks. «Noored peavad ise hakkama saama, meie nende ellu ei sekku,» lisab ta abikaasa jutule.

Meelis ütleb oma äia-ämma kohta, kes elavad linna teises otsas ning keda näeb seetõttu pisut harvem, et need kiidavad noorperet vahetpidamata ja poputavad mis hirmus.

Enne teise majapidamisse minekut on selles peres kombeks ette helistada ja appi minnakse siis, kui kutsutakse. Jõulude ajal on nii, et kes esimesena kutsuda jõuab, selle juurde ka esmalt minnakse ja pärast käiakse siis veel vastastikku külas.

Miks siis ikka vahel noorte ja vanemate vahel arusaamatusi tekib? «Ehk põlvkondade erinevusest. Aga kui vanemad on sellised nagu meil, et käivad kõigiti ajaga kaasas, siis seda ohtu ei ole,» leiab Meelis optimistlikult.