New Yorgi ilusalongis saab ka kuhjaga nõuandeid suhte parandamiseks ja intiimelu rikastamiseks

New York Foto: Iluguru

Tihti nimetatakse reisimise ja maailmanägemise esmaseks plussiks seda, et saab tutvuda erinevate kultuuridega. Kas see kultuur asub rahvusmuuseumis või hoopiski riigi mõnes väikeses külakeses, jäägu juba igaühe enda otsustada. Iluguru usub, et tõelise nägemuse kommetest ja tavadest saab kätte just ilusalonge ja spaasid külastades. Palusime paariaastase staažiga newyorklasel, eestlanna Kadri Kroonil, pajatada oma kogemustest tõeliseks newyorklaseks saamise teel.

Regulaarne mani-pedi

New Yorgi naised on täielikud maniküüri- ja pediküürisõltlased. Kohustuslik on käia korra nädalas sõrmi fikseerimas ja kuus vähemalt ühe korra pediküüris. See on üldine norm. Alguses tundus mulle selline küünte eest hoolitsemine suisa friiklusena, pealegi kartsin meeletult endale salongis küüneseent külge pookida.

Salonge on tõesti iga nurga peal ja eri paksusega rahakotile. Reeglina on hinnad väga soodsad, seda eriti kohtades, kus tegutsevad usinad hiina naised ja vahel ka noored trendika soenguga hiina poisid.

Eestis on tavaline, et pediküüris kulub enamik aega small talk'ile ja kohalikest kõmu-uudistest ülevaate saamisele. Olen ka siin üritanud hiinlannast pediküürijaga juttu puhuda. Väga kaugele ilusast ilmast, kaasavõetud varbavaheplätude stiilikomplimentidest ja lakkide värvigammast ei ole siiski jõudnud.

Tavaliselt algab visiit kerge ebakindlusega. Sisenedes ei saa aru, kas kuuldud piccolo tähendab, et kaasasoleva lapse poole pöörduti või hoopis öeldi pick your colour ehk leia omale sobiv küünelakk seinatäie lakivaliku hulgast. Lakigamma enimlevinud mark on ülekaalukalt Orly. Üha enam on esil geellakke.

Kord üritasin eriti viisakas olla ja mainida, et olen alati tahtnud mandariini keelt õppida. Selle peale maandus mu sülle koheselt iPad. Lahti tehti mandariini keele õppetund koduabilistele. Järjest õpetati mulle uusi väljendeid. Pidin neid, jalad roosikroonlehtedega pikitud kuumas vees ligunemas, pediküürijaga koos kooris hääldama.

Mu esmatunni repertuaari kuulusid sellised laused nagu: «Kas ma peaksin koeraga jalutama minema? Ma arvan, et lapsel tuleb mähkmeid vahetada? Kus teil on hari, kühvel, majapidamislapp?». Kahjuks ei jäänud need laused vaatamata kordustele meelde – olematu keelepõhi andis tunda. Kõik klienditeenindajad vestlesid samal ajal omavahel õhinal hiina keeles. Vahele kostus naerupahvakuid.

Miskipärast jäi mulle mulje, et jutt käis kogu aeg minust ja minu mandariini-alasest võimetusest. Vähemalt sai algus tehtud… Enamik ameeriklastest kliente saavad hiina aktsendiga inglise keelest vähe sotti. Arusaadavuse mõttes üritavad nad kõva häälega ja hästi aeglaselt rääkida. Kohati on jututase vägagi koomiline.

Latiinolinnaosas on hoopis teistsugused lood. Seal voolab jutt emotsionaalselt ja teemad on vägagi isiklikud. Põhiliselt võetakse ette ikka mehed… Saab kuhjaga nõuandeid suhte parandamiseks ja intiimelu rikastamiseks ning täieliku ülevaate pediküürija meespartneritest, lastest ja muust elulisest.

Juba poole peal tundub, et oleme pediküürijaga enamiku elust koos veetnud ja lahkumisele eelneb pikk kallistamine ja musitamine. Mis sest, et me suure tõenäosusega kunagi ei kohtu. Vahest on kogu pealetulvav info nii kurnav, et üritan vägisi näo teha, et The Sun ja OK Magazine uudised on mulle elulise tähtsusega.

Kust ma muidu teada saan, kes Kardashianidest parasjagu mehega tülis on, palju Jessica Simpson alla võtnud on või mitmendat aastat Jennifer Aniston oma beebikõhtu varjab. Ajakirjandus läbitud, olen palju pädevam latiinonaiste iidoli J Lo teemadel sõna võtma.

NYCi kiire elutempo on pediküüri efektiivsust kõvasti lihvinud. Esiteks maandud alati pehmesse nahktoolirivvi, kus funktsionaalse tooli mehhanismidega luuakse koheselt mõnus tunne. Soovi korral võdistab tool su jalgu või selga ja jalaleotusevee saab tsentrifuugina võbelevalt käima tõmmata.

Küünte lõikamise ja jalanaha kaapimise osas ollakse väga konservatiivsed. Jumal hoidku selle eest, kui keegi peaks sulle kuhugi sisse lõikama. Siis ootab mõlemaid pooli ees kohtutee, seepärast peab küünepikkuse ja jalanaha osas pikemaid läbirääkimise pidama salongiomanikuga isiklikult.

Maksimum tunnise poputamise hulka kuulub lõõgastav käsimassaaž nii jalgadele kui seljale. Eriti organiseeritud töönarkomaanidele tehakse maniküür ja pediküür ühel ajal. Varvaste ja sõrmede kuivatusnurgas istudes kulub aeg palju kiiremini samal ajal seljamassaaži nautides.

Protseduuri lõpuosa on samuti paika lihvitud. Juba saabudes küsib pediküürija su plätud enda valdusse ja alati enne lakkimist tuleb välja käia raha nii salongiomanikule kui jootraha näol teenindajale. Nii välditakse laki laiatõmbamist ja hilisemaid kaebusi teeninduse osas.

Bollywoodi kulmukaar

New Yorgis on pintsettidega kulmukarvade kitkumine ammu unustatud teema. Kulmuimpeeriumi on vallutanud hindunaised. Nende ja araabia naiste karvafoobia on ammu teada-tuntud. Ameeriklaste jaoks on raseerimine samuti ülioluline. Isegi spordiklubis on kõigile kasutamiseks ühekordsed raseerijad ja vaht.

Eurooplasele tundub see rohkem intiimsem tegevus, mida võiks koduseinte vahel ette võtta. Samuti oli õõvastav teiste karvu duši äravooluaugust leida. Euroopa naisena oli mul alguses kohati tunne, et mind klassifitseeritakse uskumatute karvikute hulka. Olen eelnevalt lasknud karvu suhkrupalli abil eemalda. See oli meeldivalt valuvaba protseduur. Nii olin juba eos avatud hindude traditsioonile.

Indiast pärit kulmukarvade eemaldamise tehnika tundub kõrvalseisjale tsirkusežonglööri tasemel trikitamisena. Olen lummatuna leidnud end salongiaknal protseduuri teleekraanilt jälgimas. Kulus ikka tükk aega, ennem kui julgesin ise salongiuksest sisse astuda. Kahe puuvillase niidi abil võetakse karvad koos juurtega osavalt lõngu vahele ja tulemuseks on Bollywoodi stiilis puhas kulmukaar. Niidid liiguvad mööda kulmu üles-alla edasi-tagasi. Liigutused oma lihvitud rütmilisusega meenutavad Šveitsi kellamehhanismi kulgemist.

Kogu kulmude kallal toimetamine võtab oluliselt vähem aega kui klassikaline karvade kitkumine. Toolil istudes on tunne justkui vastsündinud hiirepojad oleksid su kulmud juustutükiga sassi ajanud. Kõdi moodi impulsid vallutavad keha. Ei mingit valu ega hilisemat punetavat paistetust. Ilusad skulpturaalsed kulmud püsivalt pikalt. Protseduuri on vaja korrata iga kuu tagant.

Juuksla kui spetsialistide kogum

Esimene ingliskeelne juuksurikülastus pani mind end tõelise iluvõhikuna tundma. Juuksuriteenused on siinmail vähemalt poole võrra kallimad. Kui juuksurisalong omab kuulsuste juuste kallal õiendamise kogemust, siis saab hinda veel paar korda juurde keevitada. Seepärast olin juba eelnevalt veidi pinges. Vastuvõtulauast potsatasin valge veini klaas näpu vahel stilisti laua taha. Ei mingit hinnakirja ega teenusetutvustust, aga veiniga on pinge osavalt maandatud.

Kohe järgneb ristküsitlus, küsimusi suisa pillutakse minu poole. «Kas olen rahul tooniga? Kas mulle meeldivad külmad või soojad värvid? Millise kuulsuse juuksetoon on mulle kõige südamelähedasem?» Stilisti arvates saaksin soengule oluliselt sügavust juurde highlight’idele täienduseks lowlight’e proovides. What, mis need veel on? Stilist hoomab mu mõõtmatut võhiklikust ja teeb asja veelgi keerulisemaks, pakkudes väljaombre tehnikat.

Vot see viimane tundub prantsuspärane, väga põnev. Otsustan pimesi selle kasuks. Järgnev värviprotseduur võtab julgelt üle pooleteise tunni aega, hõlmab rohkelt hõbepaberit ja juuksekihtidega mängimist. Aga tulemus on igati põnev, juuksevärv on nii ruumiline.

Siis saabub järgmine spetsialist. Lõikusest ei ole veel juttugi. Hoopis mingi Brasiilia ja Jaapani teema on käsil. Keeldun viisakalt, peas vaevab küsimus, et mis need pakutud protseduurid veel olid. Olen Brazilian waxing’ust midagi kuulnud. Aga kas see pole mitte juustest allapoole jäävat ala hõlmav karvaeemaldus? Hiljem internetis surfates saab kõik selgeks. Ma olen lihtsalt ajast maha jäänud. Kõik endast lugupidavad kuulsused lasevad enda juukseid hullu keemia abil sirgendada ja läikivaks muuta.

Juukselõikusel saavad eelnevad raskused ületatud. Tuka suuna näitamine ja soengumoe lahtiseletamine kolmandale spetsialistile tundub eelnevaga võrreldes kukepeana. Vilunud käes välguvad käärid kiirelt ja varsti on aeg blow dry käes. Olen ka Eestis imestanud, et juuksurid nii hoolikalt (loe: palju aega võtvalt) juukseid kuivatavad ja keeravad. Kodus kulub mul selle faasi peale pea alaspidi fööniga suristades vaid mõni minut.

Arusaadav, et kergelt kaardus ühte suunda hoidvad lakikihiga fikseeritud juuksed võimaldavad kliendi jaoks suuremat rahulolu. Ehk sõltub sellest ka jäetav jootraha. Näen nüüd välja tõelise newyorklasena, olen läbi teinud tööpäevajärgse metamorfoosi. Kuidagi kohatu tundub praegu niisama koju minna. Helistan eestlasest sõbrannale ja kutsun ta välja kokteili jooma. Uus populaarne Dry-Bar kett on minusugustele mõeldes ühendanud need kaks teemat.

Sõbrannaga koos saab baarileti taga föönisoengu valmis ja kokteili ja veinimenüüst tuuakse lauda sobilikud joogid. Jälle kõvasti väärtuslikku aega kokku hoitud. Pealegi on pooled joogid vähendatud suhkrukoguse või lihtsalt madala kalorsusega. Palju valikuid, palju häid valikuid, nagu ikka suurlinnas…