Avameelselt ripsmepikendustest

Ripsmepikendused Foto: Iluguru

Ripsmepikendused leiutas USA filmirežissöör D. W. Griffith juba 1916. aastal. Nüüd, peaaegu sajand hiljem on ripsmepikendused laialt levinud üle terve maailma. Ilusalongi Hair & Skin kosmeetik/ripsmetehnik Moonika Alteberg annab ajakirjas Iluguru head nõu, mida võiksid enne ripsmepikenduste paigaldamist teada.
 

Tänapäevane «üks-ühele» ripsmete püsipikendamise tehnika on alguse saanud Aasiast. Eestisse jõudis see trend 2004. aastal. Tänaseks on klassikalised mustad naturaalse pikkusega ripsmepikendused kasvanud üsna igapäevaseks ilutooteks.

Ripsmepikenduste paigaldamine on valutu, mõned kliendid iseloomustavad seda isegi kui meditatsioonitundi või iluund.

Ülitundlikud silmad ja ripsmepikendused

Ülitundlike silmade korral tuleb ripsmetehnikut sellest kindlasti informeerida. Kasutusel on küll spetsiaalsed liimid tundlikele silmadele, aga siiski tasuks küsida eelnevat liimi testimist. See on oluline, et kindlaks teha, kas just see konkreetne liim, mida ripsmetehnik kasutab, teile sobib või mitte. Samas tuleb meeles pidada, et tundlikele silmadele mõeldud liim on oma omadustelt nõrgema püsivusega. Seega on püsivuse poolest oluliselt paremad tugev ja ekstra tugev liim. Ülitundlikkuse testimine on lihtne ja valutu – mõned ripsmekarvad pannakse silma välisnurka ja/või pannakse tilk liimi käe siseküljele, mida tuleb 24 h jooksul jälgida.

Kui pärast esmakordset paigaldamist u 24 h jooksul silmad sügelevad, lähevad punaseks või isegi paiste, võib tegu olla ülitundlikkusega. Samuti võib sarnaste sümptomite kaudu endast märku anda asjaolu, et ripsmepikendused on valesti paigaldatud. Sagedasemad vead on rohke liimi kasutamine, ripsmete kinnitamine liiga silmalau lähedale ja ühe ripsmepikenduse kinnitamine mitme oma ripsmekarva külge.

Ülitundlikkus võib tekkida ka hiljem, kui ripsmete paigaldamisest on möödunud mitu kuud. Põhjuseid on taas mitmeid, näiteks kevadise taimede õitsemisega seotud alleriline reaktsioon või põetud haigus, mis on organismi kaitsevõimet oluliselt nõrgendanud. Sellistel juhtudel tuleb ripsmepikendused tehniku juures eemaldada, et kogu protsess võimalikult hõlpsalt ning oma ripset säästvalt läbi viia. Ripsmepikendusi eemaldatakse spetsiaalse vahendiga, mida kantakse kunstripsme peale ja mis vabastab pikenduse oma ripsmekarva kahjustamata.

Samas on teatud hulk kliente, kelle ripsmetele ei jäägi kunstripsmed püsima. Siingi on põhjuseid mitmeid, näiteks tugevatoimeliste ravimite kasutamine, aga ka rasedus või menopaus. Selliste juhtumite puhul võib paralleele tuua ka juuste värvimise või keemilise loki tegemisega seotud probleemidega.

Ripsmepikenduste kodune hooldus

24 h jooksul peale ripsmete paigaldamist on soovitav hoiduda veeprotseduuridest (silmade pesemine, ujumine, saun jne), kuna ripsmeliim tahab veel kuivada.

Vältida tuleks rasvaste kreemide ja meigieemaldusõlide sattumist silmadele/ripsmetele.

Vältida tuleb silmade hõõrumist ja ripsmete katsumist (higi ja rasu on ripsmepikenduste vaenlased).

Vajadusel võib kasutada ripsmeharja, et pikendusi kammida ja sättida.

Kogenud ja kohusetruu ripsmetehnik jagab teiega heameelega infot, mis vahendeid ta kasutab, ning annab teile vajadusel täpsemat informatsiooni, vastab küsimustele ja jagab soovitusi. Samuti tasub kuulata ripsmetehniku soovitusi, kui on aeg lasta oma ripsmetel pikendustest puhata, et vältida võimalikke probleeme.

Pidustuste hooaeg on kohe algamas, ning hästi paigaldatud ripsmepikendused toovad kelmikuse ja sära teie pilku ka kõige hämaramas toas. Tundke mõnu tänapäeva tehnoloogia imedest!

Ripsmepikenduste tehnoloogia, peale panemise ja hoolduse põhipunktid:

1. Üks kunstkarv kinnitatakse ühe enda ripsmekarva külge selleks ettenähtud liimiga.
2. Ripsmeid kinnitatakse kahe pintseti abil silmalaust 0,3–0,5mm kaugusele, et ei tekiks hõõrdumist, sügelemist või hullemal juhul paistetust.
3. Pikendusi on erinevas pikkuses (6–18mm), paksuses (0,10–0,25mm) ning kaarduvuses (J, B, C, D). Vaata teist pilti!
4. Pikendus olgu maksimaalselt 1/3 võrra pikem enda ripsmete pikkusest, et mitte väsitada naturaalset ripsmekarva ning säilitada loomulikku pilku.
5. Ripsmepikendusi leidub erinevatest materjalidest, nagu plastikkiud, sünteetiline polüesterkiud, naaritsa- ja siidiripsmed. Tegelikkuses on kõik ripsmed sisult sünteetilised, vahe on ainult pealismaterjalis. PS. Naaritsaripsmete puhul ei ole tegemist naaritsanimelise looma karvadega, vaid tegu on sünteetilise ripsmekarvaga, mida on erilise tehnoloogiaga töödeldud.
6. Sõltuvalt silma, silmalau ja kulmu kujust ning ripsmete olemasolevast materjalist, valitakse igale kliendile personaalne ripsme pikkus, kaarduvus ja paksus.
7. Ühel silmal kasutatakse erineva pikkusega ripsmeid, enamasti silma sisenurgas lühemaid ja välinurgas pikemaid.
8. Värvus ja kaunistused – klassikaline ripsmepikendus on musta värvi, kuid Eestis on saadaval ka värvilisi (k.a kahevärvilisi), sädelevaid, kristallide ja kivikestega efektripsmeid.
9. Ka prillikandjad saavad ripsmepikendusi kanda. Üldiselt lähtutakse maksimaalsest ripsmekarva pikkusest, milleks on 12 mm. Samuti sobivad ripsmepikendused läätsekandjatele. Läätsed on siiski soovitav paigaldamise ja hoolduse ajaks eemalda.
10. Esmakordne paigaldus võtab aega u 2 h (koos ripsmete puhastamise ja keemilise värvimisega enne pikenduste paigaldamist). Ripsmete hooldust, mis kestab u 1–1,5 h, tuleks teha iga 2–4 nädala tagant.
11. Hoolduses eemaldatakse lahtised ripsmed ning paigaldatakse nende ja ka ära kukkunud kunstripsmete asemele uued ripsmepikendused.

Kliendi meelespea

Sõltuvalt oma ripsmete seisukorrast ja kvaliteedist, võib ripsmepikendusi kanda nii kaua kui soovite. Tavapärased on mustad klassikalised ja loomulikud ripsmepikendused. Pikendusi võib lasta  paigaldada ka tähtsamate sündmuste puhuks, mil saate kasutada omaloomingut ning erineda teistest, paludes lisada efektripsmeid või kaunistusi. Meeles tuleb aga pidada, et ripsmepikendusi ei ole soovitav ripsmetušiga värvida. See, kui oma ripsmekarv koos pikendusega välja langeb, on täitsa loomulik, sest oma ripsmekarva eluiga on u 3 kuud.