Kas oled teadlik, et suurem hulk inimesi surevad meditsiiniliste vigade tõttu kui kopsupõletikku, diabeeti või sootuks autoõnnetuses?
Meditsiinilised vead, mis võivad osutuda fataalseks
28. märts 2013, 12:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahtlemata on see šokeeriv statistika. Millised on kõige levinumad meditsiinilised vead, mis võivad fataalseks osutuda? Psühholoogiaajakiri Psychology Today annab aimu.
Vale diagnoos. Kõige levinum viga on vale diagnoos. Väär diagnoos võib põhjustada ravi hilinemise ning sel võivad mõnel juhul olla surmavad tagajärjed. Samuti on ohtlik see, kui diagnoos jääb üldse panemata, sellisel juhul ei tea keegi, milles probleem ning millist ravi määrata.
Ebavajalik ravi. Patsientide eestkostja Patty Skolnik lõi patsiente kaitsva organisatsiooni pärast seda, kui tema 22-aastane poeg käis ajuoperatsioonil, mille tulemusel jäi ta halvatuks ning kaotas kõnevõime. Skolniku poja lugu on äärmiselt traagiline, eriti seetõttu, et tegelikult ei vajanud noormees operatsiooni. Tuhanded inimesed saavad ebavajalikku ravi, mis läheb neile maksma nende elu.
Ebavajalikud testid ja surmavad protseduurid. Uuringud on näidanud, et igal aastal kulutatakse miljoneid dollareid ebavajalike testide ja protseduuride peale. See pole mitte ainult kulukas haiglate jaoks, vaid võib lõppeda patsiendi surmaga. Isegi lihtne vereproov võib lõppeda ohtliku põletikuga, rääkimata röntgenkiirte kahjulikkusest ja muudest protseduuridest. See ei tähenda, et inimesed peaksid testidest loobuma, vaid lihtsalt tuleks teadlik olla nendega kaasnevatest riskidest.
Vead ravimitega. Üle 60 protsendi haiglas olevatest patsientidest ei võta regulaarselt ravimeid. Patsientidele antakse ka valesid ravimeid. 2006. aasta raport näitas, et hinnanguliselt 1,5 miljonit ameeriklast kannatavad ravimitest tulenevate vaevuste käes ning see läheb aasta jooksul maksma umbes 3,5 miljardit dollarit.
Kunagi-juhtumid. Oleme kõik kuulnud õuduslugusid, kus patsiendil on opereeritud valet kätt või jalga. Toru, mis peaks toidu juhtima patsiendi kõhtu, viib selle hoopis patsiendi rinda, mille tulemusel tekivad tõsised põletikud. Pärast operatsiooni on patsiendi kõhtu või muusse organisse unustatud käsn, rätik või isegi kirurgilised käärid. Need on kõik kunagi-juhtumid, mis tähendab, et need poleks kunagi pidanud aset leidma.
Koordineerimata ravi. Ilmselt näed haiglasse sattudes mitut erinevat spetsialisti, tänapäeval ei pruugi enam olla nii, et ravi alguses sulle määratud arst tegeleb sinuga kuni ravi lõpuni. Erinevad spetsialistid teevad sinu juhtumi kohta märkmeid, kuid ei suhte eriti üksteisega. Lõpuks võib juhtuda, et sulle tehakse ühte testi kaks korda või määratakse topeltkogus sama ravimit.
Põletikud haiglast. Haiguste kontrolli keskuse andmetel mõjutavad haiglast saadavad põletikud igal aastal väga suurt hulka inimesi. Haiglate kaudu levivad näiteks kopsupõletik, kuseteedepõletik ja vereringepõletik. Sellised põletikud hõlmavad sageli bakterit, mida ei suuda seljatada paljud antibiootikumid ja mis võib lõpuks mõjuda surmavalt, eriti nõrgema immuunsüsteemiga inimestele.
Märkamata jäänud ohumärgid. Kui patsiendi seisund halveneb, on olemas tavaliselt minuteid või tunde kestev periood, mille vältel ilmuvad ohumärgid. Võib-olla halveneb enesetunne, süda hakkab peksma, vererõhk tõuseb või langeb. Kahjuks ei panda selliseid asju sageli tähele.
Liialt kiire kojuminek. Uuringud on näidanud, et üks viiest patsiendist naaseb haiglasse 30 päeva jooksul pärast väljakirjutamist. See võib tuleneda sellest, et patsient on haiglast liialt rutakalt välja kirjutatud, tema ravi kulgu pole hoolikalt jälgitud või pole märgatud ravi jooksul tekkinud komplikatsioone. Liikumine haiglast koju on patsiendi jaoks üks kõige haavatavamaid aegu ja vale käitumine võib lõppeda surmaga.
Artiklis toodud faktid ja numbrid põhinevad USA andmetel.