/nginx/o/2013/03/20/1649224t1h8426.jpg)
Uue uuringuga selgitati välja, et lapsena depressioonis olnud teismelised on palju tõenäolisemalt tüsedad, suitsetavad ja väheaktiivsed.
Lapsena kogetud depressioon võib suurendada südamehaiguste riski täiskasvanuna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringus osales enam kui 500 last vanuses 9-16 ja lapsed jagunesid kolme rühma: depressiooni diagnoosiga, nende terved õed-vennad ja kontrollrühm, mille liikmed polnud depressiooniga oma elus kokku puutunud, vahendab teadus.err.ee.
Selgus, et 22 protsenti neist lastest, kes 9-aastaselt olid depressioonis, olid 16-aastaselt tüsedad. Nende õdedest-vendadest olid tüsedad 17 protsenti ja kontrollrühma liikmetest 11 protsenti; sarnased muutused avaldusid ka suitsetamise ja füüsilise aktiivsuse osakaalu uurides.
Kõik uuritud tegurid on ka südamehaiguste riskitegurid ning hiljutised uuringud on näidanud, et täiskasvanutel, kes noortena olid tüsedad, suitsetasid ja väheaktiivse eluviisiga, on tunduvalt kõrgem oht südamehaiguste tekkeks.