Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Lasteombudsman julgustab lapsevanemaid spetsialistidelt abi küsima

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Naine
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Lasteombudsman koostas koos erialaspetsialistidega psühholoogilise ja psühhiaatrilise abi saamise võimalusi tutvustava nõustamisvoldiku.

Õiguskantsleri kantselei laste õiguste osakonna nõuniku Andra Reinomägi sõnul näitavad uuringud, et alati ei tea lapsevanemad kust ja millisel juhul lapsega tekkinud probleemide korral abi küsida, või siis ei julgeta seda teha.

«Nõustamisvoldikuga soovime teavitada lapsevanemaid abi saamise võimalustest ning julgustada neid lapse kasvatamisega seotud küsimuste ja kahtluste korral kindlasti lisainfot või abi otsima,» lausus Reinomägi. Ta lisas, et voldikus on selgitatud, millistel puhkudel tasuks lapsevanemal abi või nõu saamiseks spetsialisti poole pöörduda, millist spetsialisti valida ning missugused on psühholoogilise ja psühhiaatrilise abi saamise võimalused Eestis.

«Voldikust leiab põhjaliku kontaktandmetega loetelu Eestis pakutavatest, nii tasuta kui ka tasulistest, lastele ja nende vanematele suunatud erinevat tüüpi nõustamisabi võimalustest. Samuti on voldikus viited lapse kasvatamisega seotud teemasid käsitlevale kirjandusele,» lausus Reinomägi.

Lapsevanemad ei julge Andra Reinomägi sõnul abi saamiseks asjatundjate poole pöörduda erinevatel põhjustel, näiteks kardetakse süüdistusi või ei julgeta rääkida delikaatsetel teemadel.

«Tegelikult otsustab iga nõustamisele tulija ise, millest ta on valmis kõnelema ning mida oma käitumises või mõtteviisis muutma, kedagi nõustamisel millekski ei sunnita,» rõhutas õiguskantsleri nõunik. Nõuniku sõnul tekib nõustamise puhul sageli küsimusi seoses eraelu saladuse kaitsega. «Ükskõik, kas pöördute abi saamiseks psühholoogi, psühhiaatri või nõustaja poole, jääb kõik see, millest vestlusel räägiti, vaid vestluses osalenute vahele,» selgitas Reinomägi.

Andra Reinomägi hinnangul on äärmiselt oluline, et lapsevanemad teadvustaksid endale, et mida varem probleemiga tegelema asuda, seda kergem on spetsialistil aidata. Ühtlasi tasuks üle olla eelarvamustest, mille kohaselt peetakse abiküsimist toimetulematuse ja nõrkuse märgiks.

Õnneks on see tendents Andra Reinomägi sõnul muutumas ning üha enam mõistetakse, et oskus ja julgus abi küsida näitab küsija sisemist tugevust ning hoolimist endast ja oma lähedastest.

Nõustamisvoldiku materjali koostas pereterapeut Meelike Saarna, trükise toimetamisel osalesid lisaks lasteombudsmani nõunikele järgmised erialaspetsialistid: Merle Ameljušenko, Anne Kleinberg, Pille Murrik ja Pille Teder. Voldik on saadaval nii eesti kui ka vene keeles.

Lasteombudsman (www.lasteombudsman.ee) kaitseb laste ja noorte õigusi suhetes avalikke ülesandeid täitvate inimeste ja asutustega. Eesti sai lasteombudsmani 19. märtsil 2011. aastal, kui õiguskantsler Indrek Tederile pandi lapse õiguste kaitse ja edendamise ülesanded.

Lasteombudsmani ülesannete täitmiseks on Õiguskantsleri kantseleis laste õiguste osakond, kus töötab 4 inimest.

Tagasi üles