Muide, arvan, et just isiklikku laadi tekstid on telefonidest ja e-postkastidest altid kaduma ning tulevikus pole uurijatel selle aastatuhande alguse armastuskirju kusagilt võtta – kui need pole just fikseeritud seoses mõne kriminaalasja või vähemasti suurema skandaaliga. Mina küll ei arva, et keegi peaks hankima tänapäeval armastuskirja kirjutamiseks sulepea, tindi ja paberi ning margiga ümbriku.
Iga lugeja võib meenutada oma elust kiindumusi, mida väljendasite tekstidena. Aga kui paljud teist on saatnud või millal saite ise viimati paberil lõhnastatud armastuskirja? Üsna kindel, et mitte viimase kümmekonna aasta jooksul.
Muidugi võimaldab väga hõlbus ja tihti anonüümne suhtlemisviis ka kerget või mängulist suhtumist saadetud tekstidesse, konstrueeritakse partneri jaoks väljamõeldud rolle ja identiteete. Kollasesse ajakirjandusse lekib pidevalt kuulsate jalgpallurite, popmuusikute ja avaliku elu tegelaste intiimset elektroonilist kirjavahetust. Kes lekitajatest soovib feimi ehk tuntust, kes lihtsalt raha välja pressida. Intiimset laadi tekste avalikustades on võimalik hõlpsasti isegi poliitilisi kriise esile kutsuda.
Endine Soome välisminister Ilkka Kanerva, kes oli ka Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni esimees, saatis ametitelefonilt paarsada intiimset elektroonilist teadet striptiisitar Johannale. Puhkes meediatorm ning sellega oli väga võimekaks peetud ja kaua poliitikas olnud mehe karjäär läbi.
Miskipärast ollakse arvamusel, et netisuhtlus on pigem virtuaalne ja kujutluslik. Tegelikult soovime ju tekstidega reaalsust muuta või siis muutumist takistada. Niisiis sooritame pidevalt olukordi muutvaid kõnetegusid.