Murdeiga on varasemaks nihkunud kõigis arenenud riikides. Muutusi võib märgata juba kaheksa-aastase tirtsu või üheksase poisi puhul. Kas varaküpsus viib ka seksini?
Puberteedi pärast pabinas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmekümneviiesed sõbrannad Tallinnas kohvilaua ümber on mures oma laste pärast. Ühel ei taha 12-aastane tütar enam õppida, paugutab vihaselt uksi ja on otsustanud mõnest hobist loobuda, et endast oluliselt vanema noormehe seltsis aega veeta.
Teine sõbranna on hingepõhjani vapustatud, sest leidis üheksa-aastase poja algklassis käiva sõbra juurest pornofilmi vaatamas. «See pole võimalik, et juba on puberteet!» ohkavad emad.
Siiski: Marcia Herman-Giddens, Duke’i ülikooli teadlane, kes juhtis möödunud sajandi 90ndatel suurt üleameerikalist pediaatriauuringut, selgitas juba toona välja, et rindade kasv, üks tüdrukute puberteedi esimesi näitajaid, algab USA valgetel neiudel kümnenda eluaasta lävel.
Afroameerika neiud küpsevad veelgi varem: neil ilmnevad esimesed puberteedi tunnused juba üheksandaks eluaastaks. Teadlase nn Lolita-sündroom kui viide noorte tütarlaste tärkavale seksuaalsusele pälvis pärast avaldamist 1997 karmi kriitikat, kuid tema toodud põhjustest, miks puberteet varem pihta hakkab, ei saadud siiski mööda vaadata. Nende põhjuste seas tõi Herman-Giddens välja geneetiliselt muundatud toidu ja laste suureneva ülekaalulisuse.
Puberteet algab siis, kui kehal on olemas teatud toitainevarud, ning just ülekaalulistel neidudel algab puberteet varem – selles on teadlased nüüdseks ühte meelt. Kuid varane puberteet toob kaasa sotsiaalsed probleemid ja suure psühholoogilise kriisi nii noores inimeses endas kui ka tema kodus, hoiatab endokrinoloog, Eesti Lastearstide Seltsi juhatuse liige dr Ülle Einberg.
«Puberteedi puhul loetakse normaalseks alampiiriks kaheksa ja poistel üheksa aastat,» tõdeb ta. «Tänapäeva Euroopas tekib tütarlastel esimene menstruatsioon keskmiselt 13-aastaselt, kuid murdeea esmased tunnused ilmnevad tõepoolest varem. Poiste kohta võib öelda seda, et puberteedi põhitunnus, munandite suurenemine, leiab keskmiselt aset 12. eluaastal.»
Varaküpsus viib kriisi
Kehaline areng võib küll olla väga hoogne, ent lapse psüühika ei jõua sellele sageli järele, nendib dr Einberg. «Hormoonid dikteerivad seda, mida tegema peaks – näiteks tundma huvi vastassugupoole vastu,» lausub ta. Mõne kuu eest kirjutas Eesti Ekspress 13-aastasest tüdrukust, kes elas aktiivselt suguelu. Kuid seks täisealiste meestega viis nood kohtupinki, kus mehepojad tunnistasid, et seksiks ahvatles neid alaealine neiu ise.
«Varaküpsed lapsed vajavad kindlasti nii koduste tuge kui ka psühholoogilist abi,» tõdeb dr Einberg. «Lapsel võib olla väga raske. Eakaaslased võib-olla mängivad veel nukkudega, kuid temal on tarvis hakata juba rinnahoidjat kandma.» Varaküpsus viib depressiooni – sellegi seose on teadlased kindlaks teinud.
Siiski ei tohiks seksuaalsuse avastamine olla mingi koll, mida ilmtingimata peljata, räägib naistearst dr Kai Haldre. «Teismelise seksuaalne areng on loomulik, seksuaalsus on meie identiteedi loomulik osa, ja nii tuleb ka oma pubekatesse suhtuda,» rahustab ta lapsevanemaid. «Hoopis teine asi on see, kui seksuaalsuse avastamine lõpeb soovimatu või kaitsmata vahekorraga. Mõistagi on täiesti taunitav seksuaalvahekord täiskasvanu ja lapseealise vahel.»
Doktor Haldre sõnul ei mõjuta noorte seksuaalkäitumist niivõrd hormoonid, kuivõrd elus seatud eesmärgid ja hariduspüüdlused. Mitmel aastal läbi viidud seksuaalkäitumise uuringutest nähtub, et Eestis on keskmine vanus seksuaalelu alustamisel 17,5. «Selgub, et mida kõrgem oli noorte haridustase kahekümnendate eluaastate lõpuks, seda hiljem oli seksiga alustatud,» lisab dr Haldre.
Perekonna tähtis roll
Vaid viiendik Eesti noortest vastas uuringutes, et alustas seksiga enne 15. eluaastat, ning poiste ja tüdrukute osas siin olulist vahet polnud. «Bioloogia on kindlasti üks mõjur, kuid väga tugevalt mõjutab noorte seksuaalkäitumist ka sotsiaalne pool – missugune on kodu, kas sealt saadakse piisavalt tuge ja armastust,» selgitab dr Haldre.
«Igasugune riskikäitumine, sealhulgas väga varane seksuaaleluga alustamine, on sotsiaalse taustaga, näiteks suhetega perekonnas väga tugevalt seotud. Riskikäitumist tuleb rohkem ette noortel, kes pärinevad peredest, kus esineb vägivalda ja alkoholismi ning puuduvad usalduslikud ja positiivsed emotsionaalsed suhted vanemate ja laste vahel.»
Dr Haldre sõnul paistavad aga ka varakult seksiga alustanud Eesti teismelised Euroopa võrdlevas uuringus silma oma vastutustundlikkusega. «Neist 80–90% kasutab esimeses vahekorras kondoomi, seega on ennetustöö korda läinud,» tõdeb ta.
Praeguste teismeliste vanematel jääb aga endal seksuaalharidusest puudu, sest nad on täiskasvanuks saanud ajal, mil seks kuulus vaid pimedasse ja teki alla ning päris kindlasti mitte kooliprogrammi, mistap on neil raske oma järeltulijatega seksiteemadel avameelselt arutleda.
«Nii kiputaksegi nägema tonti seal, kus seda pole,» lausub dr Haldre. «Kuid põhiline on säilitada usaldus – et vanem on teismelise jaoks see, kelle juurde võib ükskõik missuguse murega tulla.»