Pea sajandivanusest Burberry trentšmantlist ja ruudumustrist on saanud moemaailma legendid, Briti firmast enesest aga oluline trendiseadja. Mis kuulsa moenime austajaid siinmail iseäranis peaks rõõmustama – kultusmärgil on sügisest šikk esinduspood ka Tallinnas.
Ei ole vist ühtki stiiliaabitsat, mis jätaks naise garderoobi ühe alustalana nimetamata trentšmantli. Ehkki ilmastikukindel trentš sündis 19. sajandi keskpaika ulatuva ajalooga Thomas Burberry firmas juba läinud sajandi alguses Briti armee ohvitseridele ja sai lahinguristsed esimeses maailmasõjas, pole mood seda siiani ära põlanud.
Pole ka ime: see sobib ühtviisi hästi teksaste ja kokteilikleidiga, nähes seejuures alati elegantne välja. Pealegi ei hooli see ühtaegu praktiline, glamuurne ja trendikas rõivaese naise vanusest ega figuurist.
Originaalis vastupidavast ja veekindlaks töödeldud gabardiinkangast kaevikumantli (trench, ingl k kraav, kaevik) tegumood ja põhidetailid – pikk lahtine seljapasse, vertikaalsed liisttaskud, õlakud, pannaldega varrukatripid, nööbitav tormiklapp ühel õlal, metalsed aasad vöö küljes – on säilinud tänini, ent nimetus on tegelikult ammu levinud kõigile lõikelt ja stiililt sarnastele mantlitele. Need ei pruugi enam olla kaitsevärvi nagu algne variant, ega ka mitte samasugusest veekindlast kangast, mis omas ajas uuendusmeelse mehe Thomas Burberry sportlikke ülerõivaid tootnud vabrikus välja mõeldi. Liiati ei tarvitse neil olla eemaldatavat villast voodrit, mis sõjamehi lahinguväljadel soojas hoidis.
Olete kui filmitäht
Burberry moemaja ise näitab moelavadel samuti originaalilähedase mantliklassika kõrval selle kõige erinevamaid mugandusi, mängides küll pikkuse, värvi, kangaste ja detailidega. Näiteks juba mõnda hooaega on trentši siluett kiitsakam ja kehasse hoidev – selline lihtsalt on praegune moe tuju. Materjal aga võib ulatuda kergest impregneerist sooja villase või läikiva nahani välja. Ilustuste hulgast pole aegade jooksul puudunud isegi pungilikud needid, ent ka kuulsat Burberry ruutu võib nii mantli krael kui ka voodril kohata.
Mis aga põhiline: annus elegantset lohakust käib endiselt trentšmantli kandmise juurde – pisut kortsus, vöö lõdvalt sõlmitud, krae üleval, hooletult nööbitud. Umbes nii nagu tegid seda filmitähed 1930.–1940. aastatel, kui militaarmantlist sai soositud kehakate sportliku elustiiliga seltskonnale ja see tasahilju Inglismaalt mujale maailma jõudis. Lisaks ümbritsesid needsamad kinolina kangelased, olgu või Greta Garbo, Marlene Dietrich ja Humphrey Bogart selle vabama joonega mantli sootuks glamuursema auraga. Viimase kantud vihmamantlit kultusfilmis «Casablanca» peetakse lausa filmi- ja moeajaloo kuulsaimaks trentšiks. Hilisematel kümnenditel täienes stiilse mantli austajate nimekiri näitlejannade Audrey Hepburni ja Catherine Deneuve’iga, lähim rõivalugu on sinna lisanud veel kümneid kuulsusi, nende seas popstaar Madonna, modell Kate Moss ja nooruke näitlejanna Emma Watson. «Kui tõmbate selga trentšmantli, oletegi ühtäkki kui ammune filmitäht Audrey Hepburn jalutamas Seine’i jõe kaldal Pariisis. Isegi see ei loe, et olete punapea või teil on aastaid 51,» sõnastas hiljuti Ameerika disainer Michael Kors selle mantli võlu.
Ruudusall tõi tõusu
Samamoodi on ajaproovile vastu pidanud Burberry beeži, musta, valge ja punasega tartan-ruut, mis kõigi ruudumustrite seas on omaette nähtus. Seegi võeti kasutusele juba läinud sajandi alguses, esialgu küll vaid mantlivoodri kangana, kuid hiljem ka kottidel, sallides ja vihmavarjudel. Hooajati muudetakse ainult värvitoone, mustrijoonis püsib muutumatuna.
Muide, firma patenteeris oma kuulsa ruudu 1985. aastal ja sestpeale keelab seadus selle kopeerimise. Õigesti tegi, sest see ei olnudki ammu, kui moejüngreid tabas ruudulise buum ja tähelepanu keskmesse tõusis ka Burberry ruut. Sarnast võltsruutu kanti ühtäkki nii palju, et üks Briti moeleht kuulutas selle maitsetute inglannade vormirõivaks. Maailmas liigub praegugi hulgi sarnaseid ruudukangaid, kus ruutude-triipude asetus on veidi teistsugune, kuid seda märkavad vaid vilunud silmaga asjatundjad.
«Vahepeal suure languse läbi teinud Burberry uus tõus algaski just ruudusalli plahvatusliku eduga 1990. aastate lõpus, kui aksessuaarid hakkasid oma võidukäiku tegema,» tõdeb Pariisis elav moeajakirjanik Urmas Väljaots, nimetades Burberryt Briti luksustööstuse ainsaks tõeliseks edulooks. Tagasi moeilma mõjukamate sekka jõudmisega kaasnes noore andeka disaineri, nüüdse loovjuhi Christopher Bailey palkamine – teda usaldati täielikult ja talle anti tegutsemiseks vaba voli. See õigustas end: Bailey lisas muljet avaldava ajalooga moefirmale juurde modernset hoogu ja trendikust.
«Viimased viisteist aastat on Burberry oma strateegiaga püsinud õigel laineharjal,» nendib moeproff. Eriti sellega, et on suutnud arengus olla järjekindel: riided, aksessuaarid ja poevõrk on pidanud sammu ajavaimu ning inimeste soovidega.