Soome disainiime Tallinnas

Kangamustrite vahelt välja: rõivaste peadisainer Noora Niinikoski näitusesaalis, taamal ka kuulsad «Unikko» moonid. Foto: Peeter Langovits

Nii köitvat ja suurejoonelist värvide ja mustrite mängu kui Soome tekstiili- ja rõivalegendi Marimekko näitusel, pole Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis ammu nähtud. Arter kiikab rõivaste peadisaineri Noora Niinikoskiga kangamustrite taha.

Silmipimestavalt stiilne, ahhetas üks külaline soomlaste disainilegendi Marimekko enam kui 60-aastase aja- ja eduloo ülevaatenäituse «Marimekko. Disain. Soome» avamisel tarbekunsti- ja disainimuuseumis.

Tõepoolest, keset me tusameelset talve mõjuvad Soome Instituudi peakorraldamisel Helsingi disainimuuseumist Tallinna jõudnud Marimekko suured mustrid ja erksad värvikooslused kui kevadine värviteraapia.

Näitusesaalist ei puudu Maija Isola 1964. aastal loodud kultuslik «Unikko» (moon) muster, mis eestlastelegi hästi teada, ega ka viited firma rõivaloole, mida esindavad teiste seas klassikaks saanud Annika Rimala «Tasaraita»-sarja trikotaažist triibusärgid 1968. aastast ning Vuokko Nurmesniemi «Jokapoika-paita» (igamehe särk), mis kujunes 1950. aastate lõpus Soome arhitektide ja ülikoolirahva lemmikrõivaks. Mõlemaid on nüüdseks müüdud miljoneid.

Jackie Kennedy tõi tuntuse

Pole kahtlust, et just julged ja efektsed kangamustrid on läbi aegade olnud Marimekko trumbiks ning teinud kunagisest väikesest kangatrükikojast Põhjamaade disainiilma tähe, aga ka nimeka rahvusvahelise kaubamärgi, mis näitab end New Yorgi moenädalal.

«Menu taga on oskus teha asju, mis on ajatud ja püsivad värsked vähemalt mõnikümmend aastat,» avab Arterile eduloo tagamaid Marimekko rõivakollektsiooni peadisainer Noora Niinikoski. Seejuures peab ta oluliseks, et kunstnikele on antud suur loominguvabadus, nad ei pea tegema seda, mis ilmtingimata «müüb»: «Usun, et disainerite originaalne mõtlemine ja isikupärane käekiri on meie edu suurim saladus.»

Näitusel saab eduloostki ettekujutuse, seda nii kohalikus kui ka üleilmses tähenduses. Näiteks esimese suurema rahvusvahelise läbilöögi tõi Marimekkole näitus USAs Bostonis 1959. aastal, misjärel president John F. Kennedy abikaasa Jackie Kennedy meelsasti firma kleite kandis. Juba siis oli ta stiilieeskuju, kelle rõivaoste jälgiti hoolega, tänu sellele jõudis soomlaste looming kiirelt üleilmsesse moepressi.

Kevadised mummud

Praegugi leiab Marimekko poed nii New Yorgist ja Beverly Hillsist kui ka Tokyost ja Sydneyst. 1990. aastate esimesel poolel oli firmal pood ka Tallinnas, kuid siinset publikut see kuigivõrd ei köitnud – keha järgivat siluetti armastanud eestlannadele olid laiad lõiked ja julged kangamustrid võõrad ning ka meie inimeste rahakott olid disainimärgi ostmiseks toona tunduvalt õhem.

Muide, kui sattuda Marimekko tehasesse Helsingis, siis sealne ajalooline väljapanek laeb meeled samasuguse energiaga. Nende sööklagi on vaatamisväärsus omaette, mõjudes kui disainilabor, kus näha, kuidas ka elustiilidisain igapäevaelus töötab: aknakatted, tekstiilid, nõud ja isegi vakstud laual on n-ö vabrikukuumad ning panevad igatsevalt samade värvi- ja mustripommide järele õhkama.

Ning kui teile juhtub seal veel vastu jalutama mõni disainer, kes kannab uusima kevadkollektsiooni musta-valge mummulist kostüümi, valge sall kaelas lehvimas ja kollased kingad jalas, näib ostutuur tehasepoes vältimatu.

Marimekko fenomenist

Noora Niinikoski, kas ongi nii, et iga soomlase kodust võib leida mõne Marimekko eseme ja riideid pärandatakse emalt tütrele?

Marimekko kuulub kindlasti paljude soomlaste argipäeva. On ka neid, kes seda ei armasta, kuid omanäolise märgi puhul on see alati nii. Usun, et suure soosingu taga on nii mustrite mitmekesisus kui ka teatav soomlaslik maalähedus. Disainerid ammutavad tihti inspiratsiooni loodusest, värvid ja lihtsad mustrid sobivad soomlaste meelelaadiga. Lisaks annavad värvid pikal talveajal positiivset energiat.

Millega seletada teie edu ka mujal maailmas?

Marimekko on ainulaadne ja erineb konkurentidest märgatavalt. Igaüks võib meilt leida meelepärase mustri ning sellest tehtud lõbusaid ja ajakohaseid tarbeasju. Samuti on firmas algusest peale valitsenud tugeva kunstilise väljenduse ja kõrgel tasemel tööstusliku tootmise sümbioos. Usun, et just disainerite loominguvabaduses, isikupärases mõtlemises ja käekirjas peitub menu saladus.

Eriti huvitav on Marimekko populaarsus jaapanlaste seas. Mis on selle põhjus – sarnane mõttelaad, minimalistlik disain, kirkad värvid?

Jaapanlastel ja soomlastel on põneval kombel ühesugune esteetiline taju. Mõlemal maal hinnatakse ka praktilisust, samuti ilu ja hubasust argipäevas.

Mis läheb paremini kaubaks New Yorgis, mis Tokyos?

Jaapanis armastatakse mängulisi mustreid ja A-lõikega kleite. New Yorgis hinnatakse rohkem keha järgivat joont ja graafilisi mustreid. Klassika on popp igal pool.

Millest on saanud klassika, mis naudib seni suuri müüginumbreid?

Igiklassikasse kuuluvad «Unikko» moonimuster, «Tasaraita» triibusari, «Pallo» mummumuster, «Jokapoika-paita» unisex-särk, «Iloinen takkimekko» kleit. Nendega käib kaasas tugev annus nostalgiat, kuid pikast east hoolimata mõjuvad need värskelt ja tänapäevaselt ning on imekspandavalt ajatud.

Millised märksõnad iseloomustavad teie rõivadisaini?

Tähtis roll on mustritel ja sellel, kuidas need materjali ja rõiva siluetiga sobivad. Ehk siis muster, värv, materjal ja vorm.

Mida toob värske kevadkollektsioon?

Uusi suuri mustreid, mis on vägagi marimekkolikud. Kuid nagu ikka, on lähtekohaks värvid ja nende kooslused, siis tulevad mustrid, mis pannakse alati kokku arhiivimustritest – neid on seal tallel 3000 ringis – ja uuest loomingust.

Milline on teie enese lemmikmuster?

Need vahelduvad tihti. Kuid mõnikord leian kirbuturgudelt vanu Marimekko rõivaid – need on tõelised aarded! Vanades rõivastes on alati mingi põnev nostalgia ja läinud aegade tunne sees. Sealsamas mõjuvad need uskumatult tänapäevaselt, kuigi on kümnendeid vanad.