Miks on kohalikku kosmeetikat nii raske leida?

Foto: SCANPIX

Toiduainete valikul on viimase viie aasta jooksul oluliselt enam hakatud soosima värsket eestimaist toitu. Sama peaks tegema ka kosmeetika ja kehahooldustoodete valikul, sest need jõuavad organismi täpselt samamoodi nagu toit, kirjutab portaali Bioneer kaasautor Helen Orav-Kotta.

Uusi kehahooldustooteid lisandub meie kaubandusvõrku nagu seeni pärast vihma ning raske on järge pidada ja süveneda, mille poolest uued tooted on paremad kui olemasolevad. Riiulid muutuvad pikemaks ja kõrgemaks, pakendid värvilisemaks ja atraktiivsemaks.

Toidu valikul on tarbijad viimase viie aasta jooksul oluliselt enam soovinud osta värsket, puhast ja eestimaist toitu. On suurenenud sellise toidu osakaal, millel on oma nägu, mis eristub teistest või on pärit kohaliku väiketootja käest. Lisaks on vähenenud kiirtoidu edu. Sellele on kindlasti kaasa aidanud nii info meediakanalites kui ka väikeste ökopoodide ja kohalike toiduringide hulga kasv.

Samasugused valikukriteeriumid peaksid kehtima ka kosmeetika ja kehahooldustoodete valikul, sest need jõuavad meie organismi täpselt samamoodi nagu sissesöödav toit.

Mis on eestimaine kosmeetika?

Eestis on väga palju seepide, kreemide, kehakoorijate, huulepalsamite jm kosmeetika tootjaid. Kui paljud neist kasutavad eestimaist toorainet, jääb pakendit lugeval tarbijal tegelikult teadmata. Seda infot ei nõua ükski määrus ning lisaks on koostisainete nimekiri seadustes nõutavalt inglise- või ladinakeelne. Paljudel tarbijatel võib tekkida küsimus, mida üldse tooted sisaldavad.

Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri selgitas, et tooraine ostetakse paljudel juhtudel sisse ja täiendatakse seda mõne protsendi kohaliku või loodusliku lisandiga. «Kui nüüd tarbija seisukohalt vaadata, siis väga paljud valivad meelsasti kodumaise toote, eriti kui sildil on «100 protsenti looduslik», «otse metsast», «Setumaalt» vms. Tihti aga ei tule tarbija selle peale, et sellesama «otse metsast» ja kodumaise toote koostisest põhiosa moodustab välismaist päritolu tooraine, mille koostis ei pruugi üldse looduslik olla.»

Küsitledes tarbijaid olid sagedasemad vastused, et nad ei pööra sellele tähelepanu, piisab, kui pakendil on info, et tegemist on looduskosmeetikaga või tootmine toimub Eestis. Eestimaise kosmeetika võrdkujuks ongi pigem toote valmistamine Eestis, kui kohalik tooraine.

Midagi erilist

Kuidas eestimaised ihuhooldustoodete tootjad ennast reklaamivad ja millega nad eristuda püüavad? Öeldakse näiteks, et kõik tooted on orgaanilised. Toorained on pärit õiglast kaubandust toetavatest riikidest ja ka Eesti taludest. Tooted ei sisalda naftakeemiat, parabeene, sünteetilisi värv- ja lõhnaaineid, ftalaate ega muid kahjulikke aineid. Kosmeetikas kasutatakse 100 protsenti eeterlikke õlisid. Tooted on valminud käsitööna. Toodete pakendid on keskkonnasõbralikud ja taaskasutatavad. Mis kellelegi kõige olulisem on, sõltub juba konkreetsest tootjast.

Paljud Eesti kosmeetikatootjad on oma tegevust alustanud mitte äri ja sissetuleku saamise eesmärgil, vaid just vajadusest puhtama ja tervislikuma elukeskkonna järele. Erelin Zirk ökoseepe tootvast firmast Green Souplin sõnab, et mõte kosmeetikat valmistama hakkata sai alguse oma lapse sünniga. «Kuus aastat tagasi Toilas ja teistes Ida-Virumaa poodides beebiõlide ja vannivahtude koostiseid uurides, olin kindel, et oma last ma nende toodetega ei pese. Kahjuks või õnneks puudus 50 kilomeetri raadiuses ökopood ja vajadusest puhaste toodete järele kasvas nelja aasta jooksul välja firma.»

Arusaamad eestimaisest kosmeetikast on samuti tootjati erinevad. Merilyn Raiend Tartust Kehasära OÜ-st usub, et ihuhooldustooteid on võimalik toota ka 100 protsenti kohalikust toorainest. «Lihtsamate toodete puhul, kuhu kuulub üks-kaks komponenti, oleks see täiesti võimalik. Valmistada ei saa tooteid, mis nõuavad teatud liiki rasvu (nt võiseemniku- või kookosrasva). Küll aga saab koduste vahenditega valmis teha näomaske ja koorijaid.» Kõige enam kasutab Kehasära OÜ Eesti taludest pärit mesilasvaha: «See on näiteks huuletoodete põhiline komponent.»

Väga selgelt eristub Võrumaal Metsamoori Varasalves tegutsev Irje Karjus, kes ei nimeta oma toodangut mitte kosmeetikaks, vaid pigem tervisetoodeteks. Irje usub, et ilmselt on nad ühed väga vähestest Eestis, kes kasutavad ainult Eestist pärit toorainet. «Kõike, mida inimese keha ja hing vajab, saab toota 100 protsenti eestimaisest toorainest. Praegu on enamus tootjaid läinud odavama välismaise tooraine teed, et olla tarbijale vastuvõetavam,» selgitab Irje Karjus.

Eestimaa oma taimed, mis kasvavad meile kõige lähemal, oskavad ja saavad meid kõige paremini aidata. Kõige parem oleks, kui iga inimene saaks endale vajalikud taimed ise korjata, siis on taime mõju kõige suurem, on tervisetoodete tootja veendunud.

Kodumaise kosmeetika tulevik

Ilmselt kõik tegutsevad ettevõtjad tahavad näha oma tegevust laienemas ja arenemas. Merilyn Raiendi arvetes on ökokosmeetika Eestis üsna uus valdkond, millega inimesed pole veel harjunud. Samuti reklaamitakse niivõrd palju välismaist toodangut, millega on raske võistelda. Põhjus pole mitte hinnavahes, mis on kvaliteetkosmeetikal ja ökokosmeetikal üsnagi sama, vaid pigem ettevõtete poliitikas ja sidemetes suuremate kontsernidega. Väikeettevõtjatel puuduvad sellised sidemed, kuid eks neid ajapikku ikka koguneb.

«Natuke tunneksin ehk puudust just salongide ja spaade ettepanekutest või koostöötahtest. Olen Eestist leidnud nii mõnedki kohad, kus soovitakse katsetada ka ökokosmeetikat ning pakkuda klientidele seda looduse salapära. Samuti võiks suuremad kaubamajad suurendada oma tootesortimenti just Eesti toodetega – usun, et kliendid oleksid neist toodedest väga huvitatud,» lisab Raiend.

Metsamoor Irje Karjusel on kiire vastus, et tootjatel võiks olla rohkem võimalust ja soovi teha koostööd teadusasutusega, teha oma toodetele laboratoorseid uuringuid. Paljud tootjad pakuvad praegu müstilisi segusid, mille tegelik mõju inimesele ei ole teada.

«Takistuseks on seegi, et kosmeetikatoodetes on lubatud vaid kindlad koostisosad. Euroopa Liidu seadustega pole näiteks ehtsat ja head männitõrva lubatud seebi sisse panna. Nii juhtubki, et toode tuleks suurepärane, aga ei lubata valmistada,» lisab Erelin Zirk.

Kõiki Eesti tootjaid ei ole võimalik üles lugeda ning ilmselt on ka palju neid, kes teevad kosmeetikat kodus endale ja oma sõpradele. «Kodustes tingimustes võib kosmeetikatooteid valmistada oma tarbeks ja sõpradele kinkimiseks,» kinnitab ka Iiris Saluri Terviseametist. Metsamoori sõnu uskudes on see kõige parem lahendus.

Mida siis ihuhooldustoodete valikul silmas pidada?

• Kui sa ei saa aru, millest kosmeetikatoode on valmistatud, siis parem jäta see ostmata.
• Eelista söödavaid koostisaineid. Kui see ei ole võimalik, siis looduslikke koostisaineid.
• Iga sünteetiline komponent muudab ihuhooldustoote kehale raskemini tarbitavaks.
• Toeta eestimaiseid tootjaid isegi siis, kui nad kasutavad koostisaineid, mida Eestis ei kasva.
• Eelista ökokosmeetikat, sest selles kasutatud komponendid on tervisele kahjutud.