/nginx/o/2011/01/31/507837t1h5da8.jpg)
Lõpusirgele jõudva sportija tinarasked jalad ja punane nägu ei tähenda alati seda, et lihased on energiaallikatest tühjad ning täis laguprodukte. Väsimus võib olla seotud ainult närvisüsteemiga.
Miks sportlane lõpujoonel kokku kukub?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tsentraalseks väsimuseks nimetatud nähtus on tuntud juba üle 80 aasta, kuid selle tekkepõhjused polnud siiani täpselt teada. Kopenhaageni ülikooli teadlased näitasid, et närvisüsteemiga seotud väsimuse tekitab aju virgatsaine serotoniini üleküllus, kirjutab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.
On hästi teada, et treenides vabaneb serotoniini ja see aine aitab kehal koormusega hakkama saada. Sel ainel on oma roll ka selles, miks mõnedest inimestest saavad spordisõltlased.
Kopenhaageni ülikooli füsioloogid jäljendasid kilpkonna ajus protsesse, mis toimuvad närvisüsteemis lihaste liikumisel. Samal ajal jälgisid nad serotoniini koguste muutumist.
Selgus, et serotoniini ülisuur hulk tekitas olukorra, mis sarnanes sportiva inimese lihaskurnatusega. Seega on serotoniin vastandliku toimega virgatsaine. Ühelt poolt annab see treenijale hoogu, teisalt aga vastutab ka piduri tõmbamise eest, kui pingutus osutub liiga kurnavaks.
Uurimisrühma juhi Jean-François Perrier’ sõnul võib selle mehhanismi tundmaõppimine aidata dopingukütte, keda huvitab, kuidas sportlased võitlevad tsentraalväsimuse vastu.
Samuti pakub avastus selgitust sellele, miks tunnevad serotoniini tagasihaaret pidurdavaid antidepressante võtvad inimesed tihti suurt väsimust. Serotoniini tsentraalväsimust tekitava toime tundmine aitab luua paremini talutavaid antidepressante.
Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.