Kaksteist märki, et sul on 30. sünnipäevale eelnev kriis

Foto: SCANPIX

Kolmekümneseks saamine on oluline verstapost iga naise elus. Samas võib see ka ärevaks teha – muretust kahekümnesest täiskasvanud kolmekümneseks saamine võib sütitada eksistentsiaalse kriisi ka kõige enesekindlamas naises. On neid, kes hakkavad meenutama «ilusaid aegu» ja on neid, kes ei suuda lahti lasta lapsepõlveunistustest, mis kunagi ei täitunud.

Kui 30. sünnipäev on lähenemas ja tunned end ühtäkki ebakindlalt ja sihitult nii oma suhetes kui töös, siis võib olla, et sul on kriis, mida saab pool-naljaga kutsuda kolmekümnendatele eelnevaks kriisiks. Nagu keskeakriiski, võib seegi olla suuresti põhjustatud levinud arvamusest, et teatud vanuses peab inimene olema mingites asjades selgusele jõudnud, midagi saavutanud. See tekitab segadust, ärevust ja ebakindlust, sest elu ei pruugi olla kujunenud selliseks nagu sa kunagi arvasid, kirjutab Huff Post.

Kogu see stress ja enesepiitsutamine on aga välditav, kui sul õnnestub oma elu vaadata teisest perspektiivist, et mõista, mis su elus tegelikult toimub ja miks. Kui märkad enne 30. eluaastat tekkiva identiteedikriisi sümptomeid, siis võid stressist jagu saada ja mõista, et oled tegelikult just seal, kus olema pead.  

Nüüd, kui tundub, et su täiskasvanuelu on ametlikult alanud, võib tunduda, et pead kõigega kibekiiresti hakkama saama. Äkitselt tundub, et kui sa tahad abielu ja lapsi, siis peaksid sellega kohe pihta hakkama. Võid arvata, et kolmekümnendaks eluaastaks peaks kõik paigas olema ja hakkad end seetõttu survestama, et olla just see, kes sa olla tahad ning tunned end halvasti, kui teatud aspektides on su elus puudujääke.

Eesmärgid pole täidetud

Lapsele võib tunduda, et 30. aastane naine on vana! Mõni ime, kui jõudsid siis arvata, et selleks ajaks oled ammu abielus ja mitme lapse ema. Katsu mitte närvitseda sellepärast, et sul pole seda kõike selles vanuseks veel olemas. Hea on, kui sa tead, mida tahad ja hakkad sihikindlalt selle nimel tegutsema.

Valetad esimest korda end nooremaks

Muretsesid ehk vananemise pärast juba siis, kui lõpetasid ülikooli, kuid enamik meist ei hakka sünnipäevasid kartma varem kui 20ndate lõpus. Kui tabasid end esimest korda vanuse kohta valetamas, on kolmekümnendatele eelnev äng ilmselt sinu üle võimust võtmas.

Sa kahtled varasemate saavutuste väärtuses

Mõnele võib nimetatud kriis tähendada ka eelnevates saavutustes kahtlemist. Edusammud töö- ja eraelus, mille üle varem uhkust tundsid, tunduvad nüüd tühised, sest sinu arusaam edust on midagi enamat.

Ebakindlus suhetes

Kurbus ja stress lahkumineku, suhte või selle puudumise pärast on 20ndate lõpu kriisi tavalised sümptomid. Polegi oluline, kas oled vallaline, abielus, käid kohtamas või sul on mingi suhe – sel perioodil võib suhtestaatus olla igapäevase stressi allikaks. Võid äkitselt tunda, et pikaajaline suhe ei ole enam rahuldav või tekitab rahutust see, et sul pole selleks ajaks meestega suhtlemises piisavalt kogemusi.

Kahetsus

Üheks sümptomiks on see, kui mõtled sageli, et oleks pidanud oma elus midagi teisiti tegema. Võib olla, et sa pole rahul oma tööga või jääb eraelu üle mõtiskledes tunne, et oled teinud halbu valikuid ja jätnud suurepäraseid võimalusi kasutamata.

Rahamured

Kunagi arvasid täiskasvanuks olemisest ilmselt midagi muud – et sa ei kuluta rohkem kui teenid ja ei pea elama peost suhu, nagu sa tegelikult teed. Nüüd tundub, et su majanduslik olukord on ohtlikult ebastabiilne ja haledam kui kunagi varem. 30ndaks eluaastaks võiks naine teada, kuidas koostada eelarvet ja kuidas kuludel silma peal hoida. Kui sa ei ole aga nii kaugele jõudnud, siis oled sa vähemalt teadlik, et peaksid endale mõned baasteadmised selgeks tegema. Selle tarbeks on veebis piisavalt abimaterjale, mis aitavad saavutada majanduslikku stabiilsust.

Kahtlemine karjäärivalikutes

Vanemaks saades on normaalne märgata, et su unistused ei ole enam päris samad, mis nooremana. 30. sünnipäeva eel elukäigule järele mõeldes tahaksid ehk end isegi töölt lahti võtta ja valida hoopis mõne teise ameti. Psühhoterapeut Paul Cullen on märganud, et paljud tema patsiendid vanuses 28-32 tundsid muret, et nende elul pole mingit suuremat eesmärki või mõtet. Nii mõnigi neist lahkus suurkorporatsioonist hästitasustatud ametikohalt, et teha midagi, millel oleks sügavam mõte.

Selles vanuses küsitakse endalt: «Miks ma teen just seda, mida ma teen? Ma saan varsti 40, milline on mu elu siis?». See on väga oluline küsimus, mida endalt küsida. Kui töö ei paku sulle mingit rahuldust ja sa valisid teatud karjääri pelgalt hea palga pärast, siis tasub mõelda, mis saab tulevikus. Kas sa suhtud oma töösse kirglikult? Kui ei, siis kas tõesti jääd sellega rahule ka pikemas perspektiivis?

Tunned, et sa pole päris endine

Suured elumuutused võivad muuta ka väärtushinnanguid ja perspektiivi, mis võib viia identiteedikriisini. Võid hakata kahtlema iseendas ja leiad end mõtisklemas – kes sa üldse oled? Kahtled ka oma sügavamalt juurdunud väärtustes ja ei mõista, kuidas sa oled jõudnud just sellisesse olukorda.

Naistele on olulisemad küsimused 30. sünnipäeva eel tulevik, abielu, lapsed ja karjäär – ehk kuidas see kõik mõjutab nende tulevikuidentiteeti. Selle üle juurdlemine pole sugugi halb. Ilmselt sa siiski tead, kes sa oled, aga saad aru, et sul on väga palju valikuid. Tänapäeval võib naine märgata, et neid valikuid on liigagi palju, mis teeb otsustamise veelgi keerulisemaks.

Võrdled end pidevalt eakaaslastega

Nimetatud kriis ainult süveneb, kui sa võrdled end pidevalt teistega, kes on sama vanad kui sina ning sulle tundub, et sinu elu pole teistega võrreldes piisavalt hea. Võid leida end aeg-ajalt Facebookis endiste tuttavate ja klassikaaslaste profiile vaatamas, et näha, kelle elu on kõige parem. Seda teevad väga paljud, ära tunne end halvasti, kuid peaksid teadma, et paremaks see sinu olukorda kuidagi ei muuda.

Mõtle sellele, kui palju oled sa ise üritanud sotsiaalmeedias oma elu näidata paremana kui see tegelikult on? Kas oled mõnikord oma tööst ja perest rääkides olukorda veidi ilustanud kui tuttavad su elujärje kohta pärivad? Suure tõenäosusega teevad seda ka need, kellega end võrdled. Tunnista endale seda, kes sa oled ja ära häbene oma elu. Sa oled väga tubli.

Sa ei taha väljas käia

Nüüd on see aeg, kui eelistad väljas käimisele televiisorit vaadata ja teed juua. Soov end sõpradest isoleerida ja kutsetest keeldumine võib viidata kõrgendatud stressitasemele. Sa ei pea sundima end välja pidutsema minema kui eelistaksid diivanil kössitada, kuid võiksid siiski aeg-ajalt sõpradega kokku saada, et teha midagi tagasihoidlikumat ja oma tuju tõsta.

«Petise sündroom»

Hakkad 30 saama, teed oma tööd oskuslikult, kuid kahtled endas rohkem kui kunagi varem. Sa ei usu oma oskustesse ja saavutustesse. Paljud edukad naised võivad sel ajal tunda nn petise sündroomi – sa kujutad ette, et oled nii kaugele jõudnud vaid teeseldes. Kriisist tekkinud ebakindlus ja eneses kahtlemine võivad seda hirmu veelgi süvendada.

Kui sulle tundub, et oled kui petis, siis pane tähele, et vigade tegemine ei tähenda, et sa ei saaks oma tööga hakkama. Märka suuremaid ja väiksemaid töövõite ja tuleta endale igapäevaselt meelde, et oled tunnustuse ära teeninud. Varsti hakkad seda ehk isegi uskuma.

Soov tasakaalu ja heaolu järele

2001. aastal tehtud uuring näitas, et 35 protsenti naistest vanuses 25-35 tunnevad, et töö tungib nende eraellu. Pinged töö- ja eraelus kombineerituna 30. sünnipäevale eelneva kriisiga tekitavad tugeva soovi tasakaalu ja stabiilsuse järele. See soov väärib tähelepanu. Ärevusest ja emotsionaalsusest on kergem üle saada, kui hakkad teadlikult enda eest hoolitsema. Tegele sellega, mida naudid ja proovi teadlikult vältida seda, mis tekitab vastumeelt. Tulevik ei tundu pooltki nii hirmutav, kui tead, et saad kõigest hoolimata iseendale toeks olla.