Soovitus enne raske otsuse tegemist pea klaariks magada on täiesti põhjendatud, kinnitas USA Carnegie Melloni ülikooli uurimus.
Hommik on tõepoolest õhtust targem
David Creswell värbas katseteks terveid täiskasvanuid inimesi, kes said lugeda reklaaminfot autode ja muude tarbeesemete kohta. Vabatahtlikud pidid otsustama, mida nad osta sooviksid, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.
Enne seda andis psühholoog neile tähelepanu eemale suunava ülesande – kõiki inimesed pidid meelde jätma keerulisi numbriridasid. Nii ei saanud katsealused teadlikult juurelda selle üle, millise auto ostmine oleks kõige mõistlikum.
Tuli välja, et need keda kõige rohkem häiriti, tegid kõige läbikaalutumaid otsuseid. Kas põhjuseks oli vahepealne puhkus või jätkas aju info töötlemist?
Kogu katse jooksul jälgis Creswell inimeste ajuaktiivsust. Kui vabatahtlikud lugesid infot kaupade kohta, olid aktiivsed ajukoore nägemisega seotud osa ning otsustamise eest vastutav otsmikusagar. Need piirkonnad jäid aktiivseks ka siis, kui inimesed üritasid kõigest jõust numbreid meelde jätta.
Mida püsivamalt need ajuosad töötasid, seda mõistlikumale ostuotsusele jõudsid vabatahtlikud katse lõpuks. Seega töötab aju probleemide kallal edasi seni, kuni lahendus on leitud.
Uurimus ilmus ajakirjas Social Cognitive and Affective Neuroscience.