/nginx/o/2013/02/18/1582070t1h3e7a.jpg)
Uurijad leidsid, et juba enne rääkima õppimist areneb kakskeelse pere beebil seitsmendaks elukuuks eriline võime keeli omavahel eristada.
Kakskeelse pere beebi oskab paremini keeli eristada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlasi paneb jätkuvalt imestama see, kuidas toimub keeleõpe ja et kakskeelsed lapsed saavad emakeelega sama hästi hakkama kui ühekeelsed lapsed, vahendab news.com.au. Et sel teemal rohkem selgust saada, tehti uus uuring, mis näitas, et kaht keelt korraga õppivatel imikutel tekib võime, mida ühekeelsetel ei teki. Nad õpivad keeli omavahel eristama sõnade kestuse, helikõrguse ja sõnade asukoha järgi lauses.
Selle mõistmiseks uuriti seitsmekuiseid imikuid, kes kasvasid kakskeelses peres (näiteks inglise keel ja jaapani keel, kus sõnade järjekord lauses on vastupidine). Testis tutvustati beebidele kordamise läbi kaht väljamõeldud keelt, millest üks meenutas rütmilt inglise keelt ja teine jaapani keelt.
Seejärel lasti beebidele peidetud kõlaritest «fraase» mõlemast õpitud keelest ja keelest, mis oli neile täiesti uus, et näha, mida nad kõige kiiremini pilguga otsima hakkavad.
Uuringu kaasautori Janet Werkeri sõnul vaatasid kakskeelsest perest pärit lapsed õpitud keele poole mitu sekundit kauem. See on teaduslik meetod, mis näitab eristamist.
Kui sama testi tehti ühekeelsete imikutega, siis oli näha, et nemad ei osanud keeli omavahel eristada.
Werkeri sõnul ei tohiks lapsevanemad muretseda, et kakskeelsus lastele kuidagi halvasti mõjuks, sest imik oskab väga hästi keeli omavahel eristada. Uuringu tulemus aitas ka paremini mõista keeleõppe protsessi ja on oluline tänapäeval, kui suurem osa rahvast puutub kokku mitme eri keelega.
Uuring avaldati ajakirjas Nature Neuroscience.