Uuring: väike hulk egoiste muudab ühiskonna stabiilsemaks

Dollarid. Foto: AFP / Scanpix

Altruismi teket ja püsimist on raske selgitada olukorras, kus kõik elusolendid konkureerivad üksteisega. Kui isetuid on palju, leidub alati neid, kes hakkavad altruiste ära kasutama, kirjutab Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.

Seevastu väike hulk isekaid mõjub altruistide rühmale hästi ning aitab omakasupüüdmatul käitumisel levida. Sellisele järeldusele jõudis Arizona evolutsioonibioloog Omar Eldakar, kes hindas arvutimudeli abil, kuidas ühiskond talub altruismi ja isekust.

Mudel näitas, et altruismi kulud on suured. Koostöö tegemiseks peavad rühmaliikmed olema piisavalt intelligentsed, samuti on vaja aega ja ressursse.

Rühmale on kõige kasulikum olukord, kus altruistide hulgas on ka väike hulk isekaid, kes hoiavad endasuguseid vaos. Kõik saavad nautida seda, et pettureid on vähe ning neid ei teki juurde. Teisi talitsevad isekad aga saavad nautida nii saadavaid hüvesid kui ka altruistide austust.

Eldakari sõnul võib seda võrrelda riigi heaks maksude kogumisega. Rühmaliikmed kaotavad midagi, kuid seda kasutatakse kõikide hüvanguks. Samal viisil võib tegutseda ka maffia, kes koosneb küll kurjategijatest, kuid piirab oma kontrolli all olevates piirkondades taskuvaraste tegevust.

Eldakari kinnitusel on isekatel ning ebaausatel rohkem ressursse ja võimekust teiste petturite tabamiseks. Olukord, kus ahned egoistid hakkasid üksteist vaos hoidma oli tõenäoliselt inimese eellaste jaoks kõige kasulikum ja tekitas rühmades tasakaalu. Sellise elukorralduse puhul tajuvad karjaliikmed korda ja võrdsust. See omakorda soodustab teistega arvestava käitumise levikut.

Sarnaseid näiteid on looduses palju. Puiduherilased, kes valvavad, et töölised ei sigiks ning pesaks muneks vaid emane, kipuvad ise siiski munema. Vähirakkude puhul on teada, et mõnikord takistavad need healoomuliste kasvajate tekkimist.

Uurimus ilmus ajakirjas Evolution.