Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Stuudio Nahk pakub omamaist saapagurmeed

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kannab ise: nahadisainer Karin Kallas, jalas enda saapalooming ja randmetel käerihmad.
Kannab ise: nahadisainer Karin Kallas, jalas enda saapalooming ja randmetel käerihmad. Foto: Peeter Langovits

Kodumaine kinga- ja saapakunst on haruldus. Karin Kallase ja Erik Pasti väike disainifirma Stuudio Nahk on üks vähestest, mis pühendunud ekstra jalasõbralikele jalavarjudele.

Juba napi aastaga on Stuudio Nahk enesele väikese austajate ringi kasvatanud, rõõmustab nahadisainer Karin Kallas.

Ja kuigi tema ühtaegu elegantne ja võluvalt robustne looming jõudis Kätlin Kaljuvee rõivaste kaaslasena hiljuti ka Berliini moenädala lavale, peab ta stuudio seniseks suurimaks saavutuseks hoopis seda, et pisikese tegijana omadega üldse nii kaugele on jõutud.  

Ta näitab musti karvasest poninahast pikasäärelisi sügis- ja kevadsaapaid, mis tunduvad praegu olevat kõige popimad. Efektne välimus pole siiski poninaha puhul ainus, mis sellest nõutuima saapakauba teeb – see hülgab ka mustust ja vett, sobides Kallase sõnul Eesti kliimasse ideaalselt.

Liiati töödeldakse stuudios nii seda kui ka teisi väärtuslikke nahku enne saapaks vormimist veelgi kliimakindlamaks. Enamasti kasutatakse sea-, lehma-, ja kitsenahka, mis pärit Itaaliast. On proovitud ka kalanahka, kuid see osutus jalavarjudele liiga jäigaks.

«Eks päris nahk olegi üks me suuremaid trumpe,» toob Kallas esile ühe nahastuudio tugevuse.
Ehtsast nahast tehakse nii jalanõude pealdised, tallad kui ka sisemus. See muudab need mugavaks, vastupidavaks ja elastseks, lastes jalgadel vabalt liikuda ja mõnusalt hingata.

Viimast oskab disainer oma kogemuse põhjal iseäranis hinnata: kui tavaliselt on tal jalas enda nahalooming, siis kunstiakadeemia magistritöö tarvis kannab ta testimiseks ajuti odavaid kunstnahast saapaid. «Neis muutuvad jalad vähemasti talveajal ebameeldivalt märjaks,» täheldab ta.

Disaini koha pealt peab ta ise seni kõige õnnestumaks laia sääre ja paeltega saapaid, mille sääre liibuvust saab kandja reguleerida, sidudes paelad ümber selle nagu baleriinisussidel – seegi mudel olevat huviliste seas väga hinnas.

Muidugi on Kallase käe alt tulnud varem ka kingi, küll madalaid, kõrge kontsa ja platvormtallaga. Tema esimesed jalavarjudki olid kolme aasta eest kingad, mustad ja madalad. Kingi tuleb veelgi, kuid seda kevadel ja hoopis rikkalikumas värvipaletis kui praeguse saapahooaja mustad-pruunid-beežid toonid.

Ehkki jalgade anatoomia on disainjalanõude puhul nahadisainerile senigi oluline olnud, püüab ta uues kevadkollektsioonis veelgi rohkem mugavusele rõhuda. Arvestada näiteks seda, et Eesti inimesel on jalg laiem kui lõunamaalastel. Või seda, et jala moondumise vältimiseks peab jalats olema õigesti toestatud.

«Me saapad ongi laiema liistuga, mis jätab jalale ja varvastele parajalt liikumisruumi. Lai säär aga mahub igaühele jalga,» toob Kallas näite.

Mõistagi ei ole säärane massimärkidest tunduvalt jalasõbralikum originaaldisain odav, saapapaari hind algab 200 eurost. Ent ainulaadsust saab stuudiolt ka hulga soodsamalt – nende ühtaegu lihtsad ja mahukad ridikülid ning käerihmad on praegu kuum moeteema.

Tagasi üles