:format(webp)/nginx/o/2013/07/05/1875424t1hd3eb.jpg)
/nginx/o/2013/02/15/1573766t1h67ab.jpg)
Noor tootedisainer Raili Keiv, keda lummab peene portselani nõtkus, loob sellest säravast materjalist kauni vormiga omanäolisi anumaid.
Raili Keiv – pea pilvedes, pilk kellal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini magistrandi Keivi töid on juba märgatud kodust kaugemalgi, nii valiti tema kollektsioon praegu Frankfurdis toimuva maailma suurima tarbekaupade messi Ambiente noortedisaini väljapanekule «Talents».
Lisaks oma loomingu esitlemisele lööb Keiv Ambientel kaasa Saksa maineka portselanivabriku Kahla väljapaneku kujundamisel. Nimelt kutsus firma andeka tudengi, kes oli mõne aasta eest nende juures praktikal, ajutiselt oma disainiosakonda tööle.
«Talentsi» žürii vaimustus aga eestlanna ideest sobitada minimalistliku vormikeelega kohviserviisi kavandamisel kokku portselan ja betoon.
«Tegemist on osaga minu magistritööst, millega alustasin mullu vahetusüliõpilasena Kopenhaagenis Taani Kuningliku Kunstiakadeemia disainikoolis ja mida nüüd pidevalt täiendan,» selgitab Keiv. «Taanis oli meil üks projekt, mille raames eksperimenteerisime betooniga. Mind hakkas kontrastsete materjalide ühendus huvitama: hinnaline portselan on igati täiuslik, argine betoon aga üsna robustne.
Olen neid kaht vastandit sidunud nii oma disainitud vormides – näiteks portselanist kohvikannul on betoonist käepide – kui ka olemasolevate (uuskasutus)nõude ja betooni ühenduses.»
Kopenhaagenis alustatud katsetusi jätkas ta sügisel ja talvel Berliini stuudiotes töötades. «Mul ei ole mänedžeri, aga huvi portselani vastu on mind tiivustanud enesetäiendusvõimalusi otsima. Kui üks õpingukaaslane kolis Berliini, et seal ateljee avada, küsisin kohe, kas saaksin ka selles linnas töötada.»
Keivi portselanist anumasarja «Tagurpidi» tunnustati 2010. aastal Eesti noore disaineri auhinnaga SÄSI. Sari koosneb lihtsa vormiga valgetest tassidest, millel sees või väljas romantiline lillemuster, kumer põhi või alaspidi pööratud sang.
Jonnipunnina kiikuvate anumate õitsev sisu meenutab klassikaliste serviiside mustreid. Toona tunnustas konkursi žürii Keivi uudse ja värskena mõjuvat, pisut barokses stiilis sarja kui Eesti disainipildi rikastajat, nüüd aga on tema looming vägagi minimalistlik.
Noor disainer kavatseb jätkata tööd Saksamaal. «Seal on väga head portselanitehased ning kõik alates disaineritest ja lõpetades töölistega on oma tegemistes väga põhjalikud ja täpsed. Töö on tulemuslik ja asjad toimivad kui kellavärk,» kiidab Keiv.
«Tänu sealt saadud kogemustele olen kahe jalaga maa peal, kuigi vahel kipub pea pilvedesse. Aga ma tunnen kella ja pean tähtaegadest kinni. Mulle meeldib tööd tehes muusikat kuulata. Kui portselaniga kõlab kokku klassika, siis kujundusprojekte tehes kuulan tänapäeva autoreid.»
Pärast magistritöö kaitsmist kavatseb Keiv maailmas ringi vaadata ja eri ettevõtetes töökogemusi saada, et kunagi Eestis oma väike portselanistuudio avada. Siis ehk saame teda Langebrauni traditsioonide jätkajaks tituleerida.