Nõuandeid, kuidas Facebooki-kadedusest üle olla

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Seda juhtub meist paljudega. Me näeme oma Facebooki sõprade seltsielu, kuidas nad käivad väljas ja kui lõbus neil on. Vaikselt poeb hinge kadedus, tahaks isegi kõike seda kogeda.

Viimasel ajal on seoses sotsiaalmeediaga ilmunud palju uuringud, kirjutab Psychology Today. Näiteks on leitud, et üle 33 protsendi Facebooki kasutajatest tunnevad end pärast Facebooki külastamist õnnetult. Peamine põhjus selleks on kadedus. Mida kauem Facebookis olla, seda suurem on tõenäosus, et tekib tunne, justkui teised oleksid õnnelikumad. Veel on teada, et mida rohkem sõpru sotsiaalmeediakanalis on, seda enam tekib tunne, et teistel läheb elus paremini. Näost näkku kohtudes aga sellist arvamust nii suurel määral ei kujune. Veebis kipuvad end teistega võrdlema eriti naised.

Üks kõige lihtsamaid mooduseid, kuidas end õnnetuna tunda, on hakata end teistega võrdlema. Facebookis mõjutab meid teiste ilustatud pilt oma elust. Isegi kui me tegelikult teame, et teised näitavad endast vaid ilusamaid pilte ja uhkustavad parimaga, jättes halvast rääkimata, satume kergesti lõksu ja hakkame võrdlema enda elu sõprade reklaamilaadse kujutisega nende elust.

Kui Facebooki külastamisest on kujunenud sulle negatiivne kogemus, siis loe edasi, kuidas seda mõista ja mida saaksid enda heaks ära teha.

Facebooki dieet

See tundub liiga lihtne, kuid muidugi see toimib! Lõpeta Facebooki kasutamine või pea sellega piiri. Elu on liiga lühike selleks, et kadedusega teiste pilte põrnitseda ja uskuda, et nende elu on ideaalne.

Ole enda vastu aus

Tunnista endale seda, mis tundeid Facebookis käimine sinus tekitab. Tea, et sinu võimuses on seda muuta.

Mis on reaalsus?

Kui sirvid Facebooki ja tunned end õnnetult, siis ära unusta, et paljud (kui mitte enamik) sõpradest on oma profiilist loonud justkui oma isikliku reklaamlehe. Postitusi tehakse tavaliselt millegi positiivse või tähelepanuväärse kohta. Välja on toodud see, mida tahetakse, et sa näeks, mitte seda, milline nende elu tegelikult on.

Negatiivsed mõtted

Neuropsühhiaater Daniel Amen on koostanud nimekirja automaatselt tekkivate negatiivsete mõtetega. Mõned neist võivad tekkida ka Facebooki külastades.

Alati/iialgi-mõtlemine – üldistav negatiivne suhtumine, nagu näiteks «mind ei kutsuta kunagi nendele pidudele».

Negatiivsele keskendumine – enda teistega võrdlemine stiilist «miks minu elu pole nii lahe kui tal?».

Tunnetega mõtlemine – usk, et su negatiivsed mõtted on tõsi, mõeldes «ma tunnen end kehvasti, järelikult olen ma luuser».

Süümepiinad – enda süüdistamine selles, et sul pole neid asju, mis teistel. Näiteks mõtled, et oled halb ema, sest sa ei korraldanud oma lapsele nii suurt sünnipäevapidu nagu tuttav tegi.

Sildistamine – kalduvus ennast või teisi negatiivselt hinnata stiilis «jälle ta tuli Facebooki uhkustama!».

Isikupärastamine – usk, et teiste postitused näitavad sind halvas valguses. Näiteks näed, et sõbrannal on sinust rohkem «sõpru» ja arvad, et sul on midagi viga, et sul neid nii palju pole.

Inimesed, loodus, loomad ja trenn võiksid sulle rohkem meeldida

Järgmine kord, kui Facebook sind morjendab, logi välja. See väike tegu näitab, et võim on sinu käes. Selle asemel helista sõbrale või mine külla, naudi loodust, mängi koduloomaga või tee trenni.

Suures osas on Facebookis passimine siiski ajaraisk. Oma armastatud inimestega päriselt koos olemine seda ju ei ole.

Tagasi üles