Olgu sul kui ebamugav tahes, esiteks tunned kolleegile ilmselt lihtsalt kaasa. Sellest hoolimata võib tööl, kus pole päris vaba õhkkond, kellegi närvivapustus või tundevalang mõjuda teistele ootamatult. Nii mõnigi võib esimese reaktsioonina hakata hoopis naerma. Ja seda üldse mitte pahatahtlikult, vaid ka oskamatusest midagi muud ette võtta.
Kui sul on raske teist mõista, siis meenuta, kuidas tundsid ise ennast viimati, kui nutsid. Mõtle, mida sa tahaksid, et teised teeksid, kui oleksid ise sellises olukorras. Võid kindel olla, et naermine sinna alla ei käi.
Kui üks töötajatest nutab teiste nähes, mõjub see halvasti kogu meeskonnale, kuid eelkõige muidugi töötajale endale. Kui märkad, et olukord kisub käest, on parem ta kohe privaatsemasse kohta juhatada. Vaba kabinet või koosolekuruum sobivad selleks kõige paremini. Vältige tualetti, kui teil on plaanis rääkida.
Kui vaba ruumi enda kogumiseks pole, piisab ka sellest, kui juhatad ta akna alla või ruumi teise nurka, igasugu liikumine või tegevuse muutus aitab nutjal kiiremini ennast koguda.
Suure tõenäosusega on see väga ebamugav, kuid enamasti on kõige parem lasta tal end tühjaks rääkida. Kui üritad teda vaigistada, võib see olukorra vaid hullemaks teha.
Kuidas reageerida aga pärast, kui pisarad on kuivanud? Sel ajal kui sina teist lohutasid, jõudsid kolleegid ilmselt juba omavahel arutada, mis küll sellise reaktsiooni esile kustus. Kas keegi lasti lahti? Kas keegi suri? Kahtlemata sooviksid uudishimulikud teada saada, milles põhjus.