Kas oled anonüümne arvutisõltlane?

Foto: SCANPIX

«Tere, mina olen arvutisõltlane. Jah, ma tean, et ma ei peaks iga kümne minuti järel Facebooki uuendusi vaatama. Jah, ma tean, et õhtul voodis arvutiga suhtlemise asemel peaks varem magama minema. Aga ma ei suuda..» Kas tuleb tuttav ette?

Statistikaameti ajaveebi alusel kasutatakse arvutit töövälisel ajal umbes kaks tundi päevas. Arvutiga veedetud aeg suureneb tempokalt ja selleks kulub juba täna märkimisväärne osa meie elust. Ma ei räägi siin mitte eluliselt vajalike tööülesannete täitmisest või enda intellektuaalse hariduse tõstmisest, vaid harjumusest ja sõltuvusest tekkinud tarbimisest, kirjutab Ardo Reinsalu oma blogis ajajuhtimine.ee.

Arvuti kasutamisel on loomulikult nii plusse kui ka miinuseid ja ma ei tahaks neid siinkohal analüüsida. Ütleme nii, et paljudel arvutisõltlastel kulub liiga palju aega arvuti taga ja samas jääb puudu aega tegelemaks millegagi, mis rahulolu tõstaks – perekond, hobid jms. Kuidas siis arvutisõltlasi ravida? Kuidas arvuti arvelt aega juurde leida?

Üks üllatavalt lihtne põhjus arvutis e-mailile või Facebookis postitusele vastamiseks on see, et arvuti ekraan on nähtavas kohas ja annab meile visuaalse- ja helisignaaliga märku saabunud teatest. Lahendus on täpselt sama lihtne – arvuti juurest eemale minnes lülita välja monitor või sülearvuti puhul sulge ekraan! Kui mõne aja pärast tekib tunne, et pean kindlasti kohe postitusi kontrollima, siis mine aga pealegi. Aga nüüd teed seda endale sobival hetkel, olles lõpetanud mõne muu töö ja ei ole reageerinud kõikidele muudatustele.

Arizona Ülikooli uurimuse hinnangul söövad 83 protsenti kontoritöötajatest isegi lõunat oma töökohal. Täpselt sama lugu kipub kodus olema – arvuti on tunginud söögilauale või on söök tunginud arvutilauale või kõige tõenäolisemalt on mõlemad tunginud diivanile. Esiteks ütlevad toitumisteadlased, et söömine peaks toimuma rahulikus keskkonnas ja kindlasti mitte arvutikasutamisega paralleelselt.

Teiseks vajab meie vaim vaheldust ja puhkust ning vähemalt söömise ajaks tuleks ennast ekraani juurest minema rebida. Seega tekita endale reegel, et söömise ajal arvutit ei kasuta ja muidugi peida jälle ekraan ära! Mitte midagi ei juhtu, ühelegi postitusele ei jää seepärast vastamata ega ükski uudis lugemata.

Huvitav on arvutisõltlase mõttemaailma jälgida. Ega ma ju ei plaani arvuti taga kaua istuda. Kõige levinum ettekääne on see, et ma «lähen minutiks, kontrollin uued e-mailid üle ja siis on kõik.» Ja siia ongi koer maetud. Niipea kui avad e-maili, kaob see plaanitud minut kus see ja teine. Tundub, et ma lausa PEAN paarile kirjale kohe vastama. Kusjuures see tunne tekkis alles arvuti taga istudes, mitte varem!

Samuti juba arvutis toimetades hakkavad meie tähelepanu nõudma Skype, Facebook ja muud vidinad, millele hakkab hulgaliselt aega kuluma. Sealjuures pangem tähele, et me avasime arvuti ettekäändega e-maili lugeda, aga lõpuks kasutasime Facebooki, lugesime paar uudist, vaatasime Youtube'i videot ja kulutasime plaanitud minuti asemel pool tundi. Muide, üks arvutisõltuvuse tundemärke on just see, kui veedad arvuti taga rohkem aega kui plaanisid.

Lahenduseks soovitan leppida iseendaga kokku ajad, millal sa tõesti pead oma e-maile kontrollima. Mitte siis kui tekkib «tunne», vaid eelnevalt plaanitud kellaajal. Näiteks kui minu tööülesanded (noh, tegelikult ju õhtul ei ole vaja töötada, aga ettekäändena me seda ju toome) tõesti vajavad õhtuseid e-mailikontrolle, siis kui kiiresti ma pean neile reageerima? Kas korra tunnis, korra kahe tunni jooksul või korra õhtu jooksul? Kui see on paigas, siis avangi arvuti mitte kõhutunde järgi, vaid konkreetsel kellaajal.

Arvutisõltlastele on veel palju nõuandeid – leia hobi, käi toast väljas, suhtle sõpradega, kasuta sõnumite asemel helistamist, sea endale taimer arvuti taga veedetud aja piiramiseks jne. Need kõik on väärt nõuanded, mõnda neist on lihtsam järgida, teist veidi keerulisem.

Minu arvates kõige olulisem piirjoon peaks olema voodi. Voodi on puhkamiseks! Rääkimata sellest, et hea une tarvis tuleks vähemalt tund enne magamaminemist arvutit üldse vältida. Igal juhul on voodis arvuti kasutamine alati määramatu lõpuga projekt – puudub igasugune väline meeldetuletus aja möödumise osas, puudub vajadus asukohta vahetada ja nii kas või varajaste hommikutundideni välja. Seega – ärme lubame arvutit magamistuppa, kuhugi peab ju ometi piiri tõmbama!

Ma usun, et väga paljudes meist on väike arvutisõltlane tänapäeval sees. Isegi kui me seda ei tunnista. Sõltlase üks tunnus on see, et ta ennast sõltlaseks ei pea. Igatahes jõudu arvutiga võitlemiseks!