/nginx/o/2013/01/10/1518130t1h41fc.jpg)
Me häirime üksteist pidevalt. Piiksatus telefonis annab märku saabunud SMSist. Keegi saadab e-kirja. Facebookis tulnud sõnumist annab märku kõlksatus. Töökaaslane pistab ukse vahelt pea sisse ja ütleb midagi tähtsat. Mida rohkem meid segatakse, seda rohkem teeme vigu.
Michigani ülikooli psühholoog Erik Altmann tegi katseid kolmesaja vabatahtliku üliõpilasega, kirjutab Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator. Katsealused lahendasid arvutil suurt keskendumist nõudvaid ülesandeid, igaüks neist võttis aega umbes kolm sekundit. Kõik osalejad tegid üksikuid vigu.
Seejärel hakati neid segama: ekraanile ilmus kastike, kuhu pidi sisestama paaritähelise koodi. Selle trükkimine võttis keskmiselt 2,8 sekundit ehk ligikaudu sama aja, kui kulus ühe ülesandega tegelemiseks.
Seejärel said inimesed ülesannetega jätkata, kuid nende keskendumine oli häiritud. Vigade arv tõusis peaaegu kaks korda.
Kui sisestatav kood muutus pikemaks ja selle trükkimiseks kulus umbes 4 sekundit, tõusis vigade arv võrreldes häirimiseelse ajaga kolmekordseks.
Altmanni sõnul oli üllatav see, et ka lühiajaline häirimine pani katsealused rohkem vigu tegema. Põhjuseks on see, et inimeste tähelepanu hajus.
Suurt keskendumist nõudvat tööd saab teha ainult sellistes tingimustes, mis kaitsevad segajate eest. Kui on vaja tõsiselt mõtteid koondada, lülitage vähemalt oma mobiiltelefon välja, soovitas teadlane.