/nginx/o/2012/12/25/1500798t1h6dc5.jpg)
Ajakirjas European Journal of Personality avaldatud uuring tõestas, et ülikooliealised naised ja mehed, kes mängisid raskesti kättesaadavat, olid lõpuks paremas suhtes kui eakaaslased, kelle kohtingukombed olid teistsugused.
Raskesti kättesaadava mängimine mõjub
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõlemad sugupooled mängivad suhetes, kuid teatud erinevustega. Kui naised tegid end huvitavamaks sellega, et ei suhelnud partneriga ja täitsid oma graafiku teiste tegemistega, siis meeste taktikaks oli ebameeldiv käitumine ja «õigete asjade ütlemine, aga helistamata jätmine», vahendab Yahoo! Shine.
Teisisõnu väljendasid naised oma huvi, kuid siis ütlesid, et neil pole partneri jaoks aega, mehed aga olid kättesaadavamad, ent teesklesid, et pole huvitatud. Selgus ka ammu teada tõsiasi, et naised mängivad raskesti kättesaadavat tunduvalt tihemini kui mehed.
«Naised kasutavad raskesti kättesaadava mängimist rohkem ära, sest see võimaldab neil testida, millise mehega on tegu,» sõnas uuringu autor ja psühholoogiaõppejõud Peter Jonason.
Ühe eksperimendi käigus selgus, et inimesed ei mängi raskesti kättesaadavat vaid selleks, et end huvitavamaks teha, vaid selleks, et kontrollida, kas potentsiaalne partner on võimeline pühenduma.
Ja mäng ei lõpe ka siis, kui ollakse juba suhtes. Isegi, kui paar on juba mõnda aega koos olnud, tahavad mehed, et partner paneks neid end taga ajama ning naised eelistasid, kui partner oli «keskmiselt kättesaadav».