Ausus on inimeste loomuses ning oma kodus ei soovi keegi valetada, näitas Bonni ülikooli uurimus.
Inimesed on oma loomult ausad
Johannes Abeleri uurimisrühma liikmed helistasid Saksamaal juhuslikult valitud inimestele koju, kirjutab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator. Nad palusid vabatahtlikel visata kulli ja kirja ning öelda telefonis oma tulemus.
Kirja viskamisel korral lubati inimestele 15 eurot või kinkekaart. Kui tuli kull, ei saanud nad midagi. Kokku osales katses ligi 700 inimest.
Kuigi uurijad ei saanud inimeste käitumist kontrollida, näitasid tulemused, et inimesed olid väga ausad. 55,6 protsenti osalejatest teatas, et nad viskasid kulli hoolimata sellest, et nii jäid nad lubatud rahast või auhinnast ilma.
Järgneval katsel helistasid uurijad 94 inimesele ja palusid neil münti visata neli korda järjest. Üksiku viske puhul on kirja saamise tõenäosus 50 protsenti. Iga kirjaviske eest lubasid teadlased viis eurot.
Valetamine oli üsna ahvatlev, sest nii võis saada 20 eurot. Siiski võib vastuste põhjal arvata, et inimesed olid ausad ega valetanud.
Kõik katsetes osalenud vabatahtlikud vastasid lisaks küsimustele oma vanuse, soo, usuliste ja poliitiliste veendumuste kohta. Ükski nendest ei avaldanud inimeste aususele mõju.
Varasemates laborikatsetes on näidatud, et inimesed väidavad 75 protsendil juhtudest, et tegid rahalist tasu lubava viske.
Telefonieksperimentide põhjal soovivad inimesed oma kodus pigem olla ausad kui kergelt raha teenida.
Abeleri kinnitusel võib ausus olla inimese loomuses ning me soovime end tajuda puhtsüdamlikena.
Teadmisest võib olla abi, kui tahetakse tabada pettureid. Uurimisel esitatavad küsimused peavad olema isiklikku laadi ja rõhuma enesemääratlusele.
Kui on selgelt näha, et mingis olukorras valetamine on pettus, siis tekitab see ebamugavustunde ning inimene soovib pigem tõtt rääkida.
Uurimus ilmus internetiajakirjas IZA Discussion Paper Series.