Kadi Koemees kirjutab ajakirjas Iluguru kummalisest, kuid hirmutavast psühholoogilisest häirest nimega Rapuntseli sündroom, mis tähendab, inimene sööb oma ihukarvu.
Rapuntseli sündroom ja trihhotillomaania
17. detsember 2012, 20:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rapuntseli sündroomi nimi tuleneb vendade Grimmide muinasjutust, kus tütarlast nimega Rapuntsel läks päästma prints, kes tegi tema juustest redeli. Nimi kõlab paljulubavalt ja võiks arvata, et juttu tuleb inimestest, kes suudavad mingi imeväega oma juuksed peaaegu maani kasvatada. Kahjuks on aga nii, et Rapuntseliga on see sündroom seotud ainult seetõttu, et tegemist on juustega. Rapuntseli sündroom ehk trihhofaagia on haiglane kirg oma juukseid süüa. Inimese seedeelundkond ei suuda juukseid seedida ja neist moodustub kõhtu karvapall, mis tuleb eemaldada kirurgiliselt.
Tegu on ilmselgelt psühholoogilise häirega, kus inimene lihtsalt krutib või tõmbab endal juukseid peast ja sööb ära. Sellist juuste peast kiskumist kutsutakse trihhotillomaaniaks. Need seisundid võivad esineda ka eraldi, kuid pahatihti on nad koos. Mõnikord ei piirduta ainult juustega, vaid kisutakse välja ka ripsmeid, kulme, käe- ja jalakarvu, kubemekarvu, kaenlaaluse karvu jne. Karvad tõmmatakse välja koos karvasibulaga. Piirkond, kust juuksed on välja tõmmatud, on ebamäärase kujuga.
Tõsisemate seisundite puhul on võimalik, et välja on kisutud lausa 80 protsenti juustest. Kõige tõenäosemalt on ohustatud puberteedi- ja noorukieas tüdrukud, kuid seisundit on diagnoositud ka näiteks alla aastasel lapsel. Sellises seisundisinimene ei suuda vastu seista kiusatusele ehk impulsile juuksekarvu välja kitkuda. Kitkumisele eelneb pingetõus ja järgneb kergendus ning rahulolutunne teo ajal.
Besoaariks ehk pulstikuks nimetatakse lõhustumatutest ainetest moodustunud konkrementi, mis koosneb allaneelatud võõrast materjalist või mitteseeditavast orgaanilisest ainest, moodustades massi gastrointestinaaltraktis.
Trihhobesoaar tekib enamasti trihhotillomaaniat ja Rapuntseli sündroomi põdevatel inimestel. Täpsemalt on trihhobesoaar juustest moodustunud karvapall maos. Sümptomid olenevad besoaari suurusest, väike konkrement on enamasti asümptomaatiline. Kaebustest võib esineda täiskõhutunne, isutus, kaalukaotus, kõhuvalu. Ravi on sagedasti kirurgiline. Rapuntseli sündroomi puhul ulatuvad maos oleva besoaari sabakiud või juuksed tühisoolde. Tegemist ei ole ainult psühholoogilise häirega, mis mõjutab esteetilist väljanägemist, vaid seisundiga, mis tõsiselt ohustab tervist. Tüsistusena võivad tekkida haavandid, aneemia, obstruktsioon, perforatsioon.
Seisundi juurde kuuluvad ka sellised tunnused nagu oksendamine, valud kõhus, pearinglus, kehakaalu langus, tasakaaluhäired ja kõhulahtisus. On täheldatud ka juhuseid, kus inimene ise pole sellist harjumust endale tunnistanud ning eitab sellist sundkäitumist. Tihti tekivad inimesel sellise käitumise puhul ka tugevad enesehinnangu probleemid. Samuti on täheldatud, et seisundi teadvustamine ja oma välimuse häbenemine on tekitanud lisapingeid, mis viib omakorda juuste välja katkumiseni.
Nii Rapuntseli sündroom kui trihhotillomaania on sundkäitumisel põhinev haigus, mida saab ravida eelkõige psühholoog või psühhiaater. Algpõhjustena on välja toodud stressi, depressiooni, lapsepõlvetraumasid, seksuaalsest ärakasutamist ja muud sarnast.
Ravi on iga inimese puhul individuaalne, kuid sagedamini on abi nõustamisest, mis on kombineeritud depressiooniravimitega. On leitud ka seos pärilikkusega, ning on lausa väidetud, et enamasti on sellist seisundit põdeval inimesel lähisugulane, kes kannatab isiksusehäire all.
Kindlasti ei aita sellise seisundiga inimesi juuste väljalangemise vastu mõeldud ravimid. Kuna põhjus on psühholoogiline, pole siinkohal kosmeetikumidest abi.