Lugeja kirjutab: vanemad, õpetage oma lapsed kelgutama!

Mudilased kelgutamas Foto: SCANPIX

Meile kirjutas nördinud lugeja, kes kurtis, et lapsed ei oska kelgumäel teistega arvestada ning leidis, et selles on süüdi vanemad, kes ei ole oma lastele kombeid õpetanud.

Lapsevanemad, kes muidu manitsevad lapsi liikluses hoolikalt käituma ja ettevaatlikud olema, vaatavad kelgumäel rahumeeli pealt, kuidas põnnid eiravad igasuguseid viisakus- ja ohutusreegleid ning sõidavad üksteistest lihtsalt üle.

Usina kelgumäel käijana paneb mind ikka ja jälle imestama, miks suur osa lapsevanemaid oma võsukestele ei räägi, et ka kelgumäel tuleb teistega arvestada. Toon näite elust enesest. Kelgumäel möllasid silma järgi hinnates umbes kuueaastased tüdrukud. Viuhti mäest alla ja kohe sama teed üles tagasi, hoolimata sellest, et mööda seda mäe parimat liunõlva tuhisesid teised lapsed juba alla. Nii siis hüpati vastutuleva kelgu eest ära - mõnel see õnnestus, mõnel mitte.

Kui mõni auto üritaks sõita vastassuunavööndis, siis ilmselt seda tal kaua teha ei lastaks. Kelgumäel aga tammusid isad mäe kõrval jalalt-jalale ning mitte kellelegi neist ei tulnud pähe lastele öelda, et ärge minge liulaskmise kohast üles, minge küljepealt, kus kedagi alla tulemas ei ole.

Üks tirtsudest, uhke piduritega kelgu omanik, kelgutas aga täiesti rahumeeli otsa mäe all seisnud väikelapsele, kes oli küljega mäest allatulija poole ning teda ei näinud. Tüdruk ei hüüdnud, et mine eest ära, ei pidurdanud ega püüdnud kelku lapsest mööda juhtida.  Õnnetuseks tõstis väike laps just oma kelgu üles ning talle otsa sõitnud tüdruk sai sellega pihta ja nii et veri taga.

Kas tõesti tuleb keegi kelgumäel vigaseks sõita, enne kui saadakse aru, et ka seal on vaja teistega arvestada?