Kolumnist Sten Sang kirjutab seekord tülitsemistest ja sellest, kuidas tal on oma kogemuste najal kõige kergem erimeelsusi lahendada.
Sten Sang: tülitsemine kuulub suhte juurde
Halb tuju ärgitab ütlema kurje sõnu. Kas on mõistlik lasta need endast välja voolata või tuleks neid pigem tagasi hoida? Olen proovinud mõlemat varianti ja teen tulemustest väikse ülevaate.
Võimalik, et kuumaverelisus on tingitud minu Kuud kummardavast tähtkujust. Olen Vähk ja tähemärgile omaselt keevad tunded väga tihti üle. Üldjuhul on oma osa minu tujudemõõnast saanud ka elukaaslane.
Mäletan üht suuremat jagelemist, kuhu oli segatud lisaks törts armukadedust naise uue müstilise meessõbra tekkimise pärast. Tülitsesime ja vaidlesime kogu õhtu teemal, kas naise ja võõra mehe vahel saab olla suvaline sõprus. Naise sõnul just nii oli, kuid minu hing ei andnud rahu. Kogu öö mõtlesin sellele uuele mehele meie suhtes. Hommikuks olin end korralikult üles keeranud ja enne tööle sõitmist murdsin naise mobiili pooleks. Kasutasin selleks lauaserva ning teoga püüdsin saavutada seda, et naine enam selle mulle ebameeldiva isikuga suhelda ei saaks. Elukaaslane ei jäänud võlgu ning viskas minugi telefoni kõvasti vastu maad. Et see tema meelehärmiks ei purunenud, lõi ta veel paar korda kannaga ekraanile. Tagantjärgi tundub see kõik marunaljakas, aga sel hetkel olid tunded kõvasti üle keenud.
Kogu meie viieaastase kooselu jooksul kaklesime pea igapäevaselt. Imestan siiani, miks teineteist nii palju piinasime ja lahku ei läinud. Huvitav, et üks elu õppetund võib võtta nii pikalt aega. Nojaa, kui inimene õppust võtta ei taha, on vaja teda pikemalt harida. Omapärane on ka see, et järgmises suhtes käitusin jätkuvalt samamoodi. Lasin oma halvad tunded naise peal valla. Pärast muidugi vabandasin, kuid kahju oli juba tehtud.
Mõningal määral märkasin arengut selles, et osad tülid kolisid internetti. Kui olin vihane, väljendasin end kirjalikult. Kirjutasin lahti, mis mul viga on ja miks ma nii käitun. See vähendas oluliselt kaklemiste arvu. Kirjasõna saab enne saatmist üle mõelda ja kustutada - väljaöeldut aga ei iial.
Kõige hullemad on need naised, kes suudavad mehe öeldut mäletada sõna-sõnalt ka kümme aastat hiljem. Sellise naise lemmikväljendiks on, et mees räägib endale vastu. Kui meeshing julgeb selle kümne aasta jooksul mingit seisukohta muuta, on see automaatselt endale vastu rääkimine. Olen alati tahtnud selle peale küsida, et kas ma ei võigi areneda. Kas pean kogu eluks jääma kunagi öeldud tõekspidamiste juurde?
Praeguses suhtes olen suutnud pea kõik meie tülid kirjutades lahendada. Tavaliselt eelneb kirjale ka väikene vältimise periood. Halb tunne on sees nii suur ja tean, kui raskeks kujuneb selle tagasihoidmine suheldes.
Ühe suurema äraütlemise oleme siiski juba üle elanud. Kogunenud negatiivsus oli sees nii suur, et isegi naise pisarad ei avaldanud oodatud mõju. Olin pahur edasi ning tõmbasin end voodisse risti kägarasse magama. Muidugi oli mul sisimas hea meel, kui hommikul end siiski naise kaisust leidsin. See oli algus meie leppimisele, mis võttis seekord lausa nädalaid aega. Ilmselt oli tüli algpõhjus juba ammu sügaval hõõgunud ja lõpuks lahvatas.
Järelkustutustööd võtavadki kaua aega. Mõnikord on kahju nii suur, et ehitatust ei saagi enam asja ja on vaja täiesti nullist alustada.