Tualetid tegid imet

Nõudlik etteaste: Therese Rei laulab Violettat Giuseppe Verdi «La traviatas». Alfredo osas Aarne Viisimaa. Foto: Eesti Filmiarhiiv, Eesti teatri- ja muusikamuuseum

Juba sõjaeelse vabariigi ajal suutis riigi esimese mehe abikaasa oma esinemistega furoori tekitada, selgub vastilmunud raamatust «Eesti riigipead».

Reedel, 28. juunil 1929 jalutab Rootsi kuningas Gustav V Kadrioru lossipargis. Tema ette on rivistunud hoolega valitud kimbuke Eesti omakultuuri õisi, keda riigivanem August Rei on pidanud vääriliseks pälvima kõrge külalise pilku või isegi kõnetust.

«Paul Pinna, näitleja,» teadustab adjutant seisatades. Gustav V vaatab meest erilise huvita ja küsib rutiinselt: «Ja milliseid osi te siis mängite?» Solvunud Pinna, 20 aastat Estonia täht ja paljude lavatükkide hiilgav Napoleon, vastab nipsakalt: «Igasuguseid!» Kuningas kergitab kulmu. Väikeriigi, kunagise Rootsi ülemeremaa esindaja arrogants ei meeldi talle.

Kuid konflikt ei sütti. Õrnalt laskub kuninga mundrikuuele kaunis käsi ja helisev naisehääl naerab nagu hõbekelluke. Kuningas kõhkleb viivu ja ühineb naeruga.

Olukorra on päästnud Eesti riigivanema abikaasa proua Therese Rei (1891–1976). Daam, kes on lausa loodud esindama riiki algul välissaadiku, siis riigipea ja välisministri kõrval.
Peterburis Therese-Karolina Lutsuna sündinud neiu abiellub August Reiga revolutsioonitalvel, 9. jaanuaril 1918. Kumbki tõmbab õnneloosi.

August Rei armastab oma naist jäägitult ja alatiseks. Therese lisab omapoolsele tundele hiilgavalt lõpetatud Maria gümnaasiumi, Aleksander III lese, keisrinna Maria Fjodorovna toetatud õppeasutuse.

Kriitika torked
Pärast Tartu rahu elavad Reid meeldivat ülemkihi elu, mille hulka kuuluvad elav osavõtt seltskonnaelust ja apartement nooblis Villa Puhkis Estonia pst 15. Materiaalsus on märksõna, mis seob. Kuid mitte ainult.

Abikaasasid ühendab ka kirg muusika, täpsemalt ooperi vastu. Therese oli alustanud Peterburi konservatooriumis ooperiõpinguid, kuid revolutsioon tõmbas neile kriipsu peale. Ometi Therese Rei õpib, õpib ja esineb, peamiselt kontsertidel. Kriitika mainib mõnikord puhast ja sädelevat, puhuti nõrka ja ülepinges häält.

Mida keegi ei eita, on sarm, millega Therese mõnikord küll üle pakub. Tartu kontserdi arvustuses 25. oktoobril 1934 toonitab Karl Laagus, et liiga ilmne püüd publikule meeldida ning kergekaaluline kava pärssisid kunstielamust.

Therese lauljannakarjääris, niipalju kui seda on, mängib mees impressaario olulist osa. Riigipea naine on Therese Rei ainult lühikest aega. Kuid sellest jätkub, et võluda ära kõik, kellega esipaar ametlikult lävima peab. Diplomaadid on tollal õnnetu rahvas.

Lennukeid pole, Euroopa äsja sündinud idariikide rahakotid on kõhnad ja Tallinn iseenesest pisike igav linn. Välisesindajad on tänulik ooperipublik, keda ajaleht mainib täies koosseisus istumas igal esietendusel. Hea tuttav ja kaunis grande dame Therese Rei on neile kui taeva kingitus. Ikka ja jälle imestavad arvustajad lauljannale annetatud lillede hulka, siin-seal mainides, et buketid läkitati just saatkondadest.

Et Reid on jõukad, saab Therese lubada endale pillavaid tualette. Pildilehed avaldavad meeleldi tema fotosid ka lähivaates, kuigi alati en face. Loomuomaselt on proua Reil nõrk alalõuanahk, mistõttu poolprofiilis fotodel katab ta iluvea seda kaunima käega.

Pilkupüüdvad kleidid
Therese Rei on August Rei kui välissuhtleja naiselik vedur, ent kodumaises poliitilises võitluses ka piduri eest. Tema ja ta elegants torkavad silma. Seepärast on teda lihtne kasutada abikaasa pattude ohvritallena. Asi läheb hulluks 1932. aasta kevadel, kui majanduskriisist valimisvõitu vermivad sotsid hakkavad teistel parteidel edukalt vaipa jalge alt tõmbama.

Therese on parasjagu jõudnud üle Estonia läve ja laulab vokaalselt nõudlikku Gildat Verdi «Rigolettos». Tema helesinise krepdešiinkleidi kavandi trükib Moetari varjunimega reporter ajalehes ära. Reid peavad ideed heaks ja rakendavad seda enne proua Therese elu tipphetke – ülesastumist ülinõudlikus ooperis «La traviata» Aarne Viisimaa lavajuubelil 1932.

2. märtsil 1932 avaldab sotside häälekandja Rahvaleht loo «Pr. Therese Rei tualetid», milles esitatakse kolm Natalie Mei joonistatud satsilist-lillekimbulist biidermeier-kleiti. Teatri reeglite järgi maksab osaline «eririietuse» ise kinni.

Esimeses vaatuses rikub lauljanna vana tava ja riietub valge asemel heleroosasse Brüsseli pitsidega krinoliini. Valge kleit jääb teiseks vaatuseks. Must, nagu ikka, kolmandaks. Neljandas vaatuses rõivastub surev Violetta pitsidest ja siidist öösärki ning helesinisesse atlasshommikukleiti, millel on slepp ja ülilaiad käised.

Eriline rõivas pääseb samuti lehefotole, mille allmärkus mainib ka finaali hõbebrokaadist ehtsa hermeliiniga «laialt» ääristatud keepi. Vastasparteid süüdistavad lärmakalt sots Reid: kuidas saab esindada vaeste huve, kui abikaasa raiskab tuhandeid kroone hinnalisele pitsile ja hermeliinile?

Osalt aitavad kostüümid varjata tõika, et Violetta partii käib algaja lauljanna võimeist üle. Ent lillekorve saab Therese Rei rohkem kui juubilar, sest ustavad diplomaadid annavad oma parima. Ka aplausist ei jää samal põhjusel midagi vajaka.

Katkend Loone Otsa raamatust «Eesti riigipead» (kirjastus Menu).