Glamuurne masinapark ehk iluaparaadid naise kodus

Foto: SCANPIX

Kas tulevikus hakkavad vannitoas troonima tunduvalt peenemad vigurid kui föön ja epilaator? Aparaadid, mis siiani olnud arstide-kosmeetikute pärusmaa, pürivad üha jõulisemalt ka kodudesse, kirjutab terviseajakiri Üks.

Oleks ju igati meeldiv, kui saaks endale kodus salongiväärilisi hooldusi lubada – teed investeeringu tulevikku ega pea enam kallite protseduuride peale raiskama. Minteli uuringu järgi eelistab 10 protsenti naistest koduseid alternatiive ilusalongi külastusele. Reklaamid on ahvatlevad ja tehnikapalett ulatub nüüdseks juba pinguldavatest ultraheliaparaatidest ja vooluimpulsianduritest selliste abivahenditeni, mis lubavad galvaanilise vooluga kollageenitoodangut ergutada. Kuid ikkagi, mida kodusalongi pakutakse, et olla ise ilutegija?

Laeng hammastele

Selles ei kahtle ilmselt ükski kasutanu, et elektrihambahari teeb tavalisele harjale pika puuga ära, kuid see on alles algus. Juba ennustatakse, et pole kaugel ka pillid, mis hoiavad ära kaariese tekke. Ja seegi pole veel kõik. Hambaharjamine, puhastamine niidiga ja valgendamine on astunud hoopis uuele tasandile. Nii käivad eriti kaasaegsed hambaharjad UV-desinfitseerimiskambrites, et eemaldada niiskes ja soojas vannitoas levivaid miljoneid mikroobe kümne minutiga!

Kes peab aga hambaniiti tüütuks, siis saab õhujoatehnoloogia abil palju kergemini hambavahesid puhastada. Näiteks 72-kilomeetrise tunnikiirusega Philipsi Sonicare AirFloss teeb oma tööd tõhusalt. Olgu siiski mainitud, et tundlike igemete puhul peab olema üsna ettevaatlik, et need veritsema ei hakkaks.

Kanada Saskatchewani ülikool töötas kahasse Jaapani ettevõttega Shiken välja Soladey-J3X hambaharja hyG IONIC. Päikesepaneel käepideme põhjas kannab üle elektrone täiesti tavalise välimusega harja ülaossa. Siin kasutatakse füüsika põhialuseid, et hambaid põhjalikumalt puhastada ja eriti happerünnakute vastu kaitsta, mis omakorda ennetab igemehaigusi ja kaariest. Natuke teadusejuttu – hambahari töötab sellel põhimõttel, et igal elemendil on kas positiivne või negatiivne laeng, tegu on polaarsusega. Ja nagu me kõik mäletame, tõmbab erinimelisi ikka üksteise poole. Sellepärast koguneb tolm lauale ja positiivse laenguga (+) hambakatt passib kangekaelselt negatiivse laenguga (–) hammastel. Siin tulebki hari mängu, nimelt muudetakse hamba pealispind ajutiselt negatiivsest (–) positiivseks (+) ja niimoodi tõmmatakse katt negatiivselt laetud harjapea külge! Hambaid pestes muudab pidev positiivsete ioonide (+) vool liitiumiallikast hammaste laengut ja isegi need kohad, kuhu hari tavaliselt ei jõua, saavad katust priiks.

Vool näkku

Ennustatakse, et vähem kui kümne aasta pärast on olemas selline laserit, ultraheli, raadiolaineid ja valgusteraapiaid edastav aparaat, mis aitab nii akne, päikeseplekkide kui ka õhenevate juuste ja kortsude vastu.

Arvutihiire suurune Galvanic Spa ettevõttelt Nu Skin ongi mõeldud näole, juustele ja kehale. See aparaat töötab galvaanivooluga, mis saadab spetsiaalsed toimeained ka nahasügavustesse. Masin peaks nahka pinguldama ja paremat verevarustust tekitama, mistõttu peanahal kasutades peaksid juuksedki hakkama kiiremini kasvama.

Seevastu mikrokompuutriga juhitav aparaat :Sqoom toimib patenditud ultraheli ja ionisatsiooni sünkroonlülitusega. Miniarvuti pakub nahahoolduseks kokku 6 programmi: puhastust, massaaži, toitmist, liftingut, valgendamist ja kortsuhooldust. Need aktiveeritakse ekraaniloleva nupulevajutusega. Põhimõttel, et ultraheli toodab võnkeid, mis tungivad kõikidesse nahakihtidesse kuni sidekoeni välja, peaksid vibratsioonid soodustama kollageenitoodangut. Galvaanivool laseb aga eriomastel hooldustoodetel paremini nahka tungida.

Ka eMaxil on raadiosageduslained laseriga ühendatud. Tänu sünergiale tungivad lained sügavamale nahasse ja ergutavad kollageenitoodangut. See meetod olevat mahedam kui teised temataolised ja sobivat seetõttu ka tundliku dekolteenahka pinguldama.

Lisaks peaksid elektriimpulsid lihastegevust piirama ehk peatükk «Otsmikukortsud». Aparaadiga Safetox, mis on nagu otsaesisele paigaldatav võru, saab tugevust kolmes astmes reguleerida ja elavaid laubamuskleid ohjeldada.

Paljud ilufirmad on dermostimulatsiooni trendi sabast kinni võtnud ning pakuvad kreeme ja seerumeid nn rakendusabiga. Eriti moes on rullikud, mis lubavad ära siluda enam-vähem kõik probleemid – pisarakotid, silmakortsud, lõdvad kontuurid ja väsinud naha. Rullik peaks õigetele punktidele vajutades drenaažiefekti saavutama ja iga liigutusega 40 survepunkti stimuleerima. Sellega ärgitatakse mikrotsirkulatsiooni ja stimuleeritakse elastsete kiudude toodangut. Ka lihtsad rullikud peaksid verevarustust parandama ja selle eest hoolitsema, et kreemide-seerumite toimeained paremini nahasse imenduksid.

Valgus kehale

Kodused ultraheliaparaadid siluvad tselluliiti, kuid ka karvaeemalduseks pole varsti enam ilusalongi vaja. Kodune laser, mõeldud on uusi IPL (Intense Pulsed Light)-apaarte, lõikavat sedavõrd karva lähedalt. Valuvaba karvaeemaldussüsteem, mis kõrgenergeetiliste valgusimpulsside abil peaks karvakasvu lõplikult alla suruma, laseb kõlada väitel, et mõnedel juhtudel pole sul enam kunagi laserit vaja. Nii et ühekordne rõõm? Pidagem nüüd hoogu! Tootja soovitab seda kasutada iga kahe nädala tagant, siis peaks nelja nädala pärast juba efekt nähtav olema. Ja ärgem unustagem seejuures korrektset väljendit – «mõnedel juhtudel»… Enamikul juhtudest on täheldatud vaid pisut hõredamat karvkatet ja sedagi ettenähtud ajast hiljem. Pandagu veel tähele – kuna karvad viiakse vaid ajutiselt puhkefaasi, ei olegi tulemus püsiv, ütleb vähemalt üks tootja oma pressiteates ausalt.

Meediast on läbi jooksnud lugusid, kus inimesed on oskamatu IPL-aparaadi kasutamisega oma nahka kõrvetanud. On tahetud eemaldada karvu, kuid juhtunud on nii, et nahk on liiga palju kuumutada saanud ja pärast on käidud seda dermatoloogi juures taastamas, mis on aga aparaadist veelgi kallim. Põhjus on proosaline. Teatud tüüpi karvadele IPL lihtsalt ei sobi, eelkõige tumedanahalistele ja tugevasti päevitunud nahkadele. Noorematel ja pigem lõunamaistel nahatüüpidel on täheldatud koguni suurenenud karvakasvu. 12–24 tundi pärast kodust IPL-protseduuri on osal ilutegijatel ilmunud nahale väiksed villid. Asi on selles, et profiaparaadid on palju tõhusamad ehk teistsuguse energiatihedusega kui koduseks kasutamiseks mõeldud. Viimaste puhul on märksõnaks ikkagi «ohutus». Kuid kes siis tahaks leppida viletsamate tulemustega kui ilusalongis? Nii ongi, et halvimal juhul pingutatakse üle ning tulemuseks on põletused ja armid. Iluproffide sõnul on sellest vigade parandusest kujunenud suisa uus trend. Samas on alust arvata, et sugugi mitte kõik kasutajad ei torma oma koduseid ebaõnnestunud liftinguid kosmeetiku või nahaarsti juurde praavitama.

Hääletoru skeptikutele

Teadagi pole kõik ilutehnikast ühtmoodi vaimustatud, kuid alati pole asi maitses. Nimelt on paljude iluekspertide seas levinud kahtlus, kas koduseid masinaid ikka on mõistlik soetada. Näiteks ei ole osa asjatundjaid kuigi positiivselt meelestatud nn koduste kortsutriikijate suhtes. Nimelt on uuritud koduseks kasutuseks mõeldud valguspartiklitega aparaate, mis peaksid ergutama kollageenitoodangut, kuid leitakse, et need on absoluutselt kasutud. Valgusosakeste energiast jäävat väheseks, et kollageeni moodustada. Samas öeldakse, et aparaadid on nahahoolduse seisukohalt igati toetava toimega, kuid teaduslikke kinnitusi siiani ka ei ole.

Kodused laseraparaadid olevat samuti küsitava väärtusega. Nimelt toodab meditsiiniline laser palju enam energiat, et tungida sügavamatesse nahakihtidesse, milles kollageeni toodetakse. Need kiired olla niivõrd tugevad, et nahka tuleb enne suisa külmutada. Kodused laserid aga nahaaluste koekihtideni ei jõudvatki.

Kui koduseks juuksehoolduseks mõeldud aparatuuri vajalikkuseks ei kahtle ilmselt ükski soengumeister, siis kosmeetikutega vesteldes on jäänud pinnale seisukoht, et koduseks kasutamiseks mõeldud iluaparaadid on meie õrnale ja tundlikule näonahale hoopis liiga karmid, eriti sellised, mis püüavad vananemisvastast efekti anda, nagu näiteks koorimine.

Osa aparaate on aga liiga lühidalt turul olnud, et nende mõju kohta kehale kaugeleulatuvaid järeldusi teha. Nii on viimasel ajal kahtluse alla seatud näiteks infrapunasauna headus. Selle ohtu nähakse kasvajate tekke soodustamises, mõeldagu sünnimärkidele, sest paar kraadi kõrgem koetemperatuur ei ole kehale sugugi mitte tervistav.

19 aastat endermoloogina töötanud Helina Vende Roosmarii Ilu- ja Tervisekeskusest peab koduseid kehahooldusseadmeid eeskätt toredaks ajaviiteks. «Ka LPGle on tekkinud n-ö kodused konkurendid. Selle teemaga on nii, et kui see kodune seade tõesti toimiks ja mõjutaks organismis toimuvat arvestataval määral, siis tekiks ka võimalik tüsistuste oht. Teadmata inimese anatoomilisi ja füsioloogilisi protsesse või vastunäidustusi, oleks taoline oht aga üsnagi reaalne. Ma ei usu, et seadmete tootjad hakkaksid sedasi riskima. Koduste näohooldusseadmetega mul kahjuks konkreetseid kogemusi ei ole, aga arvan, et ka näohooldus eeldab teadmisi nahaanatoomiast. Iluterapeut oskab hinnata nii naha seisukorda kui ka selle vajadusi. Seevastu oskamatu ja agressiivse koduhooldusega võib naha tasakaalu kergesti rikkuda. Manuaalist loetu annab küll teadmise, kuidas seadet käsitseda, kuid kas see sobib ka konkreetsele inimesele, oskab hinnata ikkagi ainult spetsialist.»