Arengupsühholoog Karen Salmansohn annab portaalis Psychology Today nõu, mida öelda lapsele pärast vigu ja ebaõnnestumisi.
Julgusta last, aga tee seda õigesti
Kas oled oma lapsele kunagi öelnud komplimente stiilis: «Sa oled nii andekas ja tark,» «Sa oled selle andega sündinud,» «See on su loomuomane oskus»? Kui oled, siis peaksid teadma, et pikemas perspektiivis võivad need hästi kõlavad toetusavaldused lapsele probleeme tekitada.
«Entiteedi teoreetikud» on need, kes usuvad, et edu on kaasa sündinud ja võimekuse tasemel muutumatu – teatud ande entiteet. Nemad ütlevad enamasti, et keegi on kas andekas või et tal on mingi loomuomane anne.
«Inkrementaalsed teoreetikud» usuvad aga, et edu tuleb siis, kui selleks piisavalt vaeva näha. Nemad kiidavad lapsi tubli töö tegemise eest, öeldes, kui hea meel neil on, et laps pingutas, oli kannatlik ja nägi palju vaeva, et midagi saavutada – seda oma loomulike võimete kõrval.
Juhtiv arengupsühholoog, doktor Carol Dweck on palju kirjutanud sellest, et lapsi tuleks kasvatada teise teooria järgi, sest see on eduka elu alus. Kui teele satub takistusi, laps ei ole edukas või ei saa hakkama, siis on tal piisavalt kõiki neid varem kiidetud omadusi (julgust, pealehakkamist, kannatlikkust jm), et läbikukkumisega ka hakkama saada.
Väärtused, mida lapse kasvades peab erilise hoolega julgustama, ongi distsipliin, vaeva nägemine, kannatlikkus ja julgus.
Dweck on teinud mitmeid uuringuid õpilastega, mis on näidanud, et lapsed, kes usuvad, et edukus on midagi, mis on kaasa sündinud ja muutumatu, saavutavadki vähem ja ebaõnnestuvad sagedamini, sest nad tunnevad end suurema tõenäosusega takistuste ilmnedes abitult ja annavad kergemini alla.
Teisiti mõtlejad saavutavad aga aja jooksul rohkem, sest nad peavad läbikukkumiseks seda, kui nad ei ole piisavalt vaeva näinud või probleemide korral abi otsinud ning teiste nõuandeid kuulanud. Selle tulemusena ei anna nad nii kergesti alla vaid pingutavad rohkem, otsivad teiste arvamusi ja lasevad end aidata.
Peamine on see, et arengusse uskujad mõistavad, et esialgsed pettumused on kõigest vältimatud tagasilöögid, mis esinevad paratamatult suure edu teel. Nad keskenduvad lõpueesmärgile, sest saavad jõudu neljast põhiväärtusest, milleks on distsipliin, vaev, kannatlikkus ja julgus.
Lapsega kõneldes pane tähele, et sa ei hoopleks sellega, kui kergelt sul miski õnnestus ja kui vähe vaeva sa selleks nägema pidid. Kiitle hoopis, kui palju sa pidid tööd tegema, et miski õnnestuks ja kui kannatlikuks sa oled muutunud. Kui laps peab oma koolitöödes raskustega silmitsi seisma, siis kiida tema vaeva, mitte töö tulemusi.
Näiteks, kui laps saab matemaatikas viie, siis ära kiida seda, kui tark ta on. Ütle talle, et oled uhke selle üle, kui palju ta on õppinud, et nii häid tulemusi saada, sest pingutamine on end ära tasunud. Eriti oluline on see, et kui tal on matemaatikas halvad hinded, siis sa ei ütleks talle, et matemaatika pole kunagi «tema aine» olnud. Seevastu kinnita lapsele, et tal on nutti ja kui ta veidi rohkem pingutaks, arutaks koolitükke omasõprade ja vanematega, siis läheb tal järgmine kord juba paremini.